Välismaal elav soome mees polnud aastaid peaaegu üldse oma vanemate ega õdedega kokku puutunud. Ta oli oma vanematega kohtunud vaid aeg-ajalt. Suhe oli tülide tõttu purunenud.

Oma rolli mängis ka mehe viimastel aastatel kantud vanglakaristus, vahendab Iltalehti.

2021.aasta algul sai mees oma õelt teate, et isa vähk on pahaloomuline. Tema isa ei ela kaua. Mees sõitis Soome ja kohtus oma vanematega vähemalt kaks korda nende Espoo majas.

Isa elas kodus naise abiga ja koduse hoolduse abil. Ta oli juba niigi hospiitsravil, sest vähihaav polnud paranenud. Isa oli poja külaskäikude ajal nii halvas seisundis, et vestlusest ei tulnud midagi välja.

Mees nägi isa arvutist juhuslikult, et ema oli advokaadi arve maksnud. Ta sai vihaseks ja hakkas ema süüdistama testamendi rikkumises. Isa teatas, et poeg jäetakse pärandist ilma.

Murtud südamega mees võttis ühendust Espoo koduteenuse peaarsti ja testamendi koostanud juristiga, kuid tema arvates tulutult.

Mõni nädal hiljem isa suri.

Otsepärijana sai mees lõpuks testamendi sisust teada. Ta sai teada, et isa oli 2021. aasta märtsis allkirjastanud testamendi, millega ta jättis oma vara oma naisele.

Testament sisaldas teisejärgulist sätet, mille kohaselt jättis isa pojale ainult seadusjärgse osa. Seadusjärgne osa on pool sellest, mille otsene pärija saaks ilma testamendita.

Poeg esitas testamendiga seoses vastuhagi Lääne-Uusimaa kohtule, milles ta nõudis õigust tunnistada testament kehtetuks.

Oma hagis väitis mees, et tema isal ei olnud testamendi allkirjastamise ajal teovõimet testamenti koostada. Tema isal oli lisaks mitmele kroonilisele haigusele nagu diabeet ja mäluprobleemid ka kaugelearenenud vähk. Ta võttis tugevaid valuvaigisteid.

Mehe sõnul oleks pidanud võtma raviarstilt tõendi isa testamendi koostamise võime kohta.

Oma hagis väitis mees, et isa oli pandud testamenti tegema, kasutades ära tema ülalpeetava seisundit.

Tema arvates koostati testament ema algatusel. Mees väitis, et ema oli võtnud ühendust advokaadiga, teeseldes, et on isa. 2021. aasta märtsis ei saanud isa enam ise arvutit kasutada.

Isa oli viimasel kevadel täielikult oma naisest sõltuv. Ta elas abikaasa hoole all.

Mees uskus, et testament oli pannud ta õdedega võrreldes ebavõrdsesse olukorda. Tal polnud isaga vaidlusi. Isa oli teda pärast vangistust toetanud.

Isa hoolitses ka lapselaste eest.

Ema ja õed nõudsid hagi rahuldamata jätmist. Naise sõnul oli tema abikaasa lõpuni terve mõistuse juures. Testamendi tegemiseks polnud vaja arstitõendit, kuna selleks polnud mingit põhjust.

Lesk eitas väidet, et ta oli oma abikaasat veennud. Testament tehti abikaasa algatusel. Lese sõnul polnud tal isegi testamendi tegemiseks vajalikke teadmisi.

Naise sõnul ei tahtnud isa oma poega täielikult pärandusest ilma jätta. Isa ja poja suhteid pingestas aga vana kriminaalkaristus. Lisaks teadis isa oma poja suurtest võlgadest, mille tõttu satuks pärandus võlausaldajate kätte.

Kohtuistungil kuulati tunnistajatena üle muuhulgas Espoo koduteenuse hooldusõed, koduteenuse peaarst ning testamendi koostanud advokaat ja tema abikaasa.

Peaarsti sõnul oli eakal mehel mitu rasket haigust, kuid surma põhjustas vähk. Patsient võttis tugevaid valuvaigisteid ja tema seisund oli kõikuv.

Tunnistaja sõnul oli mees headel hetkedel testamendi tegemiseks pädev, kuid halbadel hetkedel vaevalt.

Peaarsti sõnul oleks hea, kui mitme haigusega inimese pädevus oleks kindlaks tehtud. Ta oleks sellise tõendi tasuta välja andnud, kui temalt oleks seda palutud.

Advokaadi jutu kohaselt helistas talle mees, keda ta polnud kunagi varem kohanud. Mees ütles, et on ravimatult haige ja soovib teha uue testamendi vana asemele.

Mees tahtis oma naise eest hoolitseda. Naisele pidi jääma kogu vara omandiõigus. Teisese testamendi abil tahtis mees jätta oma pojale ainult seadusjärgse osa.

Helistaja sõnul oli poeg „raisku läinud”.

Advokaadi sõnul oli ta mehele öelnud, et laps on võimalik jätta täielikult pärandita, kuid seda mees ei soovinud.

See kõne kestis 14 minutit. Advokaat tegi selle kohta märkmeid ja koostas testamendi mustandi.

Advokaat läks helistaja juurde koos oma abikaasaga, kes pidi olema tunnistajaks. Espoo majas kohtas ta väga haiget meest, kes tundus sellegipoolest olevat tugeva tahtejõu ja terve mõistusega.

Vana mees nägi välja ravimatult haige, kuid ta ei paistnud olevat ravimite mõju all.

Mõlemad abikaasad kiitsid testamendi heaks. See allkirjastati.

Kohus jättis poja hagi rahuldamata.

Kohtu hinnangul oli eakal mehel hoolimata haigustest võime ise testamenti koostada. Tunnistajate sõnul oli ta tahtejõuline.

Väidetavatele mäluprobleemidele pole meditsiinilist ega muud seletust.

Poeg ei tõendanud ka, et haige mehe naine oleks väidetavalt tema asemel testamendi koostamise protsessi läbi viinud.

Hagi rahuldamata jätmise tõttu peab poeg hüvitama oma emale ja õdedele kohtukulud, mis on ligikaudu 50 000 eurot.

Poeg kaebas kohtu otsuse edasi ringkonnakohtusse. Helsingi ringkonnakohus ei andnud aga luba kohtuasja menetlemiseks.