Eelmise, 2024. aasta suvel Venemaa Karjalast leitud Soome kangelased ootavad endiselt Venemaal, et pääseda kodumaa mulda. Talve- ja Jätkusõjas langenud sõdurite säilmeid ei saa Soome toimetada, sest idapiir on suletud.

Lahkunu saatusest jutustava sõjaohvrite mälestusühingu esimees erukolonel Pertti Suominen ütles Iltalehtile, et piiri avanemist tahetakse rahus oodata. Soome sõdurite säilmed leidsid Vene otsijad, kelle valduses on nüüd põrmud.

Ootamas on mitmed langenud. Meile meeldiks neile järele minna, kuid see ei toimi, kuna piiriületus on nüüd suletud, ütleb Suominen.

Ta nendib, et äratoomine võiks õnnestuda pika ümbersõiduga, kuid seda pole soovitud teha muu hulgas pika teekonna tõttu.

Kirstud peaksid olema kaasas ja need tuleks tollivormistada. Teekond on ka pikk. Pigem ootame praegu, millal piir avaneb, sõnab ta.

Sõjaohvrite mälestusühing tegeleb viimastes sõdades hukkunud sõdurite otsimise ja kojutoomisega. Suominen ütleb, et viimased kangelassurnud repatrieeriti Venemaalt aastal 2023. Soome otsustas idapiiri sulgeda sama aasta lõpus.

Meie oma otsijad pole seal käinud alates 2019. aastast. Kõigepealt tuli koroonaviirus ja siis sõda. Kuid vene otsijad on oma töö teinud ja siis meile oma leidudest rääkinud, ütleb ta.

Vene uurijate leitud surnukehad on vaatamata Ukraina agressioonisõjale ja piiriületuse piirangutele õnnestunud 2022. ja 2023. aastal Soomest välja tuua.

2022.aasta vahetusel oli vaja eriluba, aga saime seda taotleda, räägib Suominen.

Praegu on lisaks langenute otsimisele ja kodumaale tagasisaatmise korraldamisele seiskunud ka piiritaguste kalmistute hooldamine, kuna neile väljasõite teha ei saa. Kalmistud on samuti ühingu vastutusel.

Ühing on aastate jooksul suutnud Soome tuua ligikaudu 1600 sõduri säilmed. Neist 440 on usaldusväärselt tuvastatud, kuid ülejäänud on tulnud tuvastamata matta.

26 tuvastamata sõdurit maetakse nüüd mälestuspäeval, 18. mail Lappeenranta kangelaste kalmistule.

Suominen ütleb, et nüüd maetavad leiti Venemaa Karjalast pika aja jooksul.

Vanimad leiud on aastast 2011. Just nii kaua on nende tuvastamisele aega kulunud. Viimased on 2022. aastast, ütleb ta.

Nüüdseks Lappeenrantasse maetutest hukkus 12 Talvesõjas ja 14 Jätkusõjas. Neid on leitud nii Karjala maakitsuselt kui ka Laadoga Karjalast.

Neli Valkeasaarist. Lisaks Taipaleenjoki piirkonnast, Kuuterseläst, Tuulosest Laadoga järve tagant, Nietjärvist ja Suurimäkilt. Kõigist nendest võtmelahingute kohtadest, sõnab Suominen.

Tema sõnul puudusid lõpuks tingimused praegu maetavate usaldusväärseks tuvastamiseks. Lisaks on mõne sõduri säilmeid olnud nii vähe, et kirstud on kombineeritud ja 26 surnut maetakse nüüd 24 kirstu.

Pertti Suominen ütleb, et koostöö Venemaal tegutsevate kangelaste otsijatega on aastate jooksul hästi sujunud ja toimib edasi. Koostöö sai alguse 1992. aastal, kui Soome ja Venemaa sõlmisid rahvusvahelise lepingu, mille eesmärk on austada II maailmasõja tagajärjel hukkunud sõdurite mälestust. Suominen räägib, et esimesed Soome otsijad kohtusid sel ajal oma Vene kolleegidega.

Muidugi otsivad venelased seal põhiliselt omasid ja aeg-ajalt on leitud soomlasi. Küll aga tunnevad nad väga hästi Soome esemeid nagu nööbid, vööd ja muu, ütleb ta.

Lahingus kadunute otsinguid on alati korraldatud suviti. Suomineni sõnul on Soome otsingumeeskond olnud tavaliselt üsna väike, koosnedes 3–4 inimesest.

Otsingud on põhinenud arhiivide hoolikal ülevaatamisel enne kohale minekut. Infot kadunute kohta on muude allikate hulgas otsitud õnnetuste raportitest ja sõjapäevikutest.

1990ndatel ja 2000ndate alguses tehti otsinguid üsna suurtel aladel. Nüüd on viimastel aastatel keskendutud vaid väikesele alale ja selliseid sihtotsinguid on tehtud rohkem, ütleb Suominen.

Ta ütleb, et langenutelt on leitud korralik arv sõdurite tunnusmärke. Arhivaalid pole aga alati õigele inimesele kuulunud ning neid on ka sõja ajal vahetatud.

Seda märgati pärast tuvastamistöödega alustamist, sõnab ta.

Talve- ja Jätkusõja lahingutes hukkus nii palju Soome sõdureid, et kõiki hukkunuid pole suudetud rindelt koju tuua. Sõjapiirkondadesse jäi hinnanguliselt 10 000 sõdurit ja nende lõplik saatus pole teada.

1992.aastast tegutsev sõjaohvrite mälestusühing on aga suutnud Venemaalt Soome tuua juba ligikaudu 1600 sõduri säilmed.

Soome toodud sõduritest on 440 usaldusväärselt tuvastatud ja toimetatud omaste kätte matmiseks kodukihelkondade kangelaste kalmistutele.

Tänaseks on Lappeenranta kangelaste kalmistule neljateistkümnel erineval korral maetud kokku 897 tuvastamata sõdurit. Lisaks on Helsingisse, Kajaani ja Joensuusse maetud 130 tuvastamata sõdurit.

Mälestuspäeval, 18. mail sängitatakse üleriigilisel matusel Lappeenranta kangelaste kalmistule 26 seni tuvastamata surnut.