Korterite hinnad jätkasid Soomes aasta alguses langust, selgub Soome statistikaameti esialgsetest andmetest.

Tehingute arv jääb alla koroonaeelsele tasemele.

Jaanuaris-märtsis olid hinnad üleriigiliselt 1,3 protsenti madalamad kui eelmisel, 2024. aastal vastaval perioodil ja 0,7 protsenti madalamad kui möödunud aasta lõpus, vahendab MTV.

Eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes langesid hinnad enim suurlinnades. Turus langesid need kaks protsenti ja Helsingis 1,8 protsenti.

Piirkondlikes keskustes hinnad kohati tõusid, teisal langesid. Kajaanis tõusid hinnad 6,7 protsenti, Kokkolas 5,5 protsenti ja Poris 5,1 protsenti. Suurim langus oli Mikkelis, kus hinnad langesid 14,3 protsenti. Joensuus langesid korterite hinnad 7,7 protsenti.

Seevastu eluasemetehingute arv kasvas. Esimesel poolaastal müüdi kinnisvaramaaklerite kaudu vanu elamispindu 31 protsenti rohkem kui 2024. aasta alguses.

Soome ettevõtjate liidu ökonomist Roope Ohlsbom tõi välja, et eluasemetehingute arv jääb endiselt selgelt alla koroonaeelsele tasemele.

„Nõrgad müüginumbrid tähendavad, et hinnad veel ei tõuse, kuigi piiratud uusehitus piirab pakkumist,” märkis Ohlsbom.

Helsingi piirkonna uute korterite hinnad tõusid aasta alguses. Eelmise aasta algusega võrreldes tõusid hinnad 3,4 protsenti, mujal riigis langesid 0,7 protsenti.

Uute korterite müükide arv aga vähenes eelmise aastaga võrreldes kaheksa protsenti.

Elamumüügi elavnemine on vajalik tingimus ka ehituse väljakutsete leevendamiseks: ehitusettevõtted ei saa alustada tulusaid uusi projekte, kui kapital on seotud müümata kinnisvaraga, ütles Ohlsbom.

Ohlsbomi hinnangul on loiu eluasemeturu peamine põhjus tarbijate ebakindlus. Kui olete mures oma rahalise olukorra pärast, pole lihtne kodu ostma minna.

Leibkonnad on endiselt ettevaatlikud, kuna tollisõda ja hirm töökoha kaotamise ees õõnestavad elementaarset turvalisust. Tarbijate arvamus oma rahanduse hetkeseisust on endiselt nõrgal tasemel ning isiklikku tööpuuduse ohtu tajutakse kõrgena.

Lisaks hoiavad eluasemeturgu tagasi müüjate ja ostjate hinnaerinevused, kuna müüjad vaatavad oma kodu väärtust endiselt läbi vana turuolukorra.

Nõrgal turul on eluasemehindade osas keerulisem konsensust leida ning tehingumahud taastuvad aeglaselt, kuna ostjad ja müüjad hoiavad kindlalt oma seisukohti, hindab Ohlsbom.