Eurovisiooni finaalini on jäänud üks öö. Poolfinaalide järel sai selgeks, et tänavuses mängus on üks ülekaalukas staar: soomlanna Erika Vikman.

Kui teised riigid on lavale toonud järjest segasemaid etteasteid, siis Vikman ujub täiesti vastuvoolu: ta loodab laval ainult iseendale. Vikmanis on midagi, mida isegi suure esinemiseelarvega ei saa osta – uskumatu karisma, mis tuleb otse läbi teleekraanide, kirjutab Iltalehti arvamusloos Mari Julku.

Hiljemalt pärast neljapäevast poolfinaali sai kõigile selgeks, et ka sel Eurovisiooni lauluvõistlusel võitleb Soome võidu eest.

Kuni öösel tuli suur tagasilöök.

Eurovisiooni puhul sageli korratud argument on, et hea laul võidab, olenemata esinemise järjekorrast. See pole siiski tõsi. Statistika näitab, et võidulugude esinemised on koondunud lõpu poole. Lisaks on nn surmakohad, kus läbilöömine on väga probleemne – need on koondunud avapoolajale.

Üks kurvemaid näiteid esinemisnumbritest on Soome Paradise Oskari saatus 2011. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel. Sümpaatne laul Da Da Dam võistles poolfinaalis 10. kohal, sai 103 punkti ja platseerus kolmandaks. Siis viskas kehv õnn Soome finaali avalauluks, mis oli sellise loo puhul katastroof. Punktide arv jäi väikseks ja Soome platseerus viimaste hulgas.

Paradise Oskari päevil otsustati esinemisjärjekord veel täielikult loosi teel. See süsteem oli kõigi suhtes õiglane, kuid tekitas selliseid õnnetuid olukordi – ja mõnikord väga igavaid õhtuid, kui näiteks mitu ballaadi tulid järjest.

Mingil hetkel said Eurovisiooni lavastajad aru, et tegemist on meelelahutussaatega. Tänapäeva tähelepanumajanduses on oluline, et vaatajate huvi ei raugeks ühelgi hetkel. Seetõttu ei tasu etendust alustada kitarrivibe’iga, vaid pigem võimalikult plahvatusliku numbriga.

Loosimise tähtsust on viimastel aastatel vähendatud ning võim on üha enam üle antud Eurovisiooni produtsentidele.

Olukorras on üks suur aga, ja see võib nüüd olla Vikmani õnnetus.

Tänavuse Eurovisiooni finaalis võistleb 26 riiki. Finaali jõudnud riigid tõmbasid loosi sõnadega „esimene pool”, „teine ​​pool” või „produtsendi valik”. Need, kes said loosiga esimese poole, peavad esinema numbritega 1–13, need, kes said teise poole, saavad numbrid 14–26 ja ülejäänud võidakse paigutada ükskõik kuhu.

Esinemisjärjekorra paneb paika Christer Björkman. Ta on rootslane.

Olukord on tekitanud Eurovisiooni foorumites (teema kohta) nurinat. Rootsi KAJ on võistluse ülekaalukas favoriit ja sai „produtsendi valiku”. Bänd sai finaalis numbri 23, mis on praktiliselt üks parimaid võimalikke.

Esialgsetes spekulatsioonides on arvatud, et telefonihääletajate lemmikuks kujuneb KAJ ja vähemalt osade samade häälte eest võistleb Eesti kohvimees Tommy Cash. Siin lähebki asi huvitavaks, sest Eesti sai loteriis samuti „produtsendi valiku”. Aga seda esinejat ei hellitatud sugugi hea esinemiskohaga, pigem vastupidi: kurvalt paigutati riik ühele halvimale numbrile, nimelt kolmandale. Eesti mäng on praktiliselt läbi.

Ka Iisraeli mängisid produtsendid külmalt välja. See jäi „produtsendi valikus” nukrale neljandale kohale. See on ilmselt täiesti tahtlik, sest vastuolulise Iisraeli võit võib tähendada kogu Eurovisiooni institutsiooni allakäiku. Esimesele poolajale matmine päästab selle, mis päästa annab. Ilmselt on see üks põhjusi, miks produtsendid on soovinud oma mõjuvõimu suurendada – lihtsam on „valed” võitjad välja mängida.

Kahjuks noppis Erika Vikman loosikorvist pileti, mis saatis ta avapoolajale. Kahe ülejäänud osa valimine oleks aktsiaid oluliselt tõstnud olukorras, kus Rootsi esindajale anti unistuste koht. Teiste valikute juures oleks Vikman ilmselt tagumisse otsa pandud.

Kuid produtsentide otsusest selgub huvitav seik: Vikman sai parima saadaoleva esinemiskoha numbriga 13. See on sama, mis Käärijäl ja nagu mäletame, purustas Käärijä publikuhäälte osas kõik teised.

Produtsendid teavad, et Soome võitleb laupäeval võidu nimel.