Ukraina võidakse rahulepingu osana jagada „peaaegu nagu Berliin pärast Teist maailmasõda”, ütles president Trumpi erisaadik.

Kindral Keith Kellogg soovitas intervjuus väljaandele Times, et Lääne väed võiksid võtta kontrollitsoonid osana „kindlusjõududest”, samal ajal kui venelased okupeerivad idaosa.

Ukraina väed hoiaksid siis nende vahel 18 miili (29 kilomeetri) laiust demilitariseeritud tsooni.

Kindral Kellogg, kes on USA võtmetegelane kolm aastat kestnud konflikti lõpetamisel kinnitas, et erinevalt Saksamaast pärast 1945. aastat ei tuleks kohapeale Ameerika sõdureid.

Ta ütles väljaandele Times, et Dnipro jõest lääne poolt okupeerivad Briti ja Prantsusmaa juhitud väed, mis lõikab Ukraina põhja-lõuna suunas pooleks ja võib toimida demarkatsioonijoonena, ei oleks Kremli suhtes üldse provokatiivne.

„Võiks peaaegu välja näha, nagu juhtus Berliiniga pärast Teist maailmasõda, kui teil olid Venemaa, Prantsuse ja Briti tsoon,” lisas ta.

Tema kommentaarid tulid ajal, kui eile õhtul ei andnud tulemusi Vladimir Putini ja Donald Trumpi rahusaadiku võtmekohtumine – ilmselge märgina, et Venemaa ei ole huvitatud Ukraina relvarahu sõlmimisest.

Putini pressiesindaja ütles, et enam kui neli tundi kestnud kõnelused USA saadiku Steve Witkoffiga ei olnud olulised ja järeleandmisi ei ole kavas teha.

Venemaa karm hoiak näis vihastavat USA presidenti, kes postitas seejärel platvormile Truth Social nõudmise, et Putin liigutaks seoses rahulepinguga, et vältida edasisi surmajuhtumeid.

Venemaa on juba tagasi lükanud Ameerika toetatud ettepaneku sõlmida 30-päevane tingimusteta relvarahu.

See tuleb ajal, kui Ukraina liitlased lubasid riigile anda rekordiliselt 21 miljardit eurot sõjalist abi, kusjuures Ühendkuningriigi kaitseminister hoiatas, et 2025. aasta on sõja jaoks „kriitilise aasta”.

Reedel välja kuulutatud toetus hõlmab Suurbritannia ja Norra 500 miljoni euro suurust paketti radarisüsteemide, tankitõrjemiinide, sõidukite remondi ja sadade tuhandete droonide rahastamiseks Kiievi jaoks.