Raseduse ajal lagritsat või muid lagritsat sisaldavaid tooteid söönud emade lapsed saavad kognitiivset arutluskäiku mõõtvates ülesannetes keskmisest kehvemini hakkama. Neil on ka rohkem ADHD sümptomeid nagu hüperaktiivsus ja keskendumisvõimetus. Lisaks on nende stressiregulatsiooni süsteem stressirohketes oludes keskmisest vastuvõtlikum üleaktiveerimisele, ütleb Helsingi ülikooli psühholoogiaprofessor Katri Räikkönen-Talvitie.

Räikkönen-Talvitie uurib loote kasvukeskkonna mõjusid indiviidi hilisemale elule, vahendab Helsingin Sanomat.

„Lagritsatoodete kasutamine on seotud ka lühema rasedusajaga ja suurenenud enneaegse sünnituse riskiga,” sõnab ta.

Lagritsatooted sisaldavad glütsürritsiini ehk lagritshapet. Räikkönen-Talvitie sõnul häirib glütsürritsiin raseduse ajal platsenta tööd, mistõttu ema stressihormooni kortisool jõuab looteni liigses koguses. See võib häirida loote arengut, eriti aju struktuuri ja funktsiooni osas.

Selle riski tuvastamine viis 2016. aastal selleni, et glütsürritsiini sisaldavate toodete kasutamine raseduse ajal ei ole Soomes enam soovitatav. Kuni 2016. aastani ei olnud selle kasutamine soovitatav, välja arvatud juhtudel, kui lapseootel emal oli kõrge vererõhk.

Räikkönen-Talvitie juhib tähelepanu, et glütsürritsiini leidub peale lagritsa paljudes toodetes, millega ei pruugi kõik rasedad siiski arvestada.

2012.aastal koostas Helsingi ülikoolis läbiviidud uuring glütsürritsiini sisaldavate toodete nimekirja ning neid müüdi tavalistes Soome toidupoodides kokku 480 tükki. Toodetest on lisaks lagritsale ja moosile nimekirjas jäätis, teejoogid, küpsised, jogurtid, magustoidukastmed, tarretis ja pastillid. Glütsürritsiini leidub ka näiteks mõnes vaarikakommis.

„Glütsürritsiin on lagritsa juurtest saadav looduslik toode, mis on 50–200 korda magusam kui tavaline lauasuhkur, seega on see toiduainetööstuses loomulikult väga ahvatlev alternatiiv suhkrule,” sõnab teadlane.

Tervishoid puutub regulaarselt kokku lagritsat või muid lagritsat sisaldavaid tooteid tarbinud patsientidega, kes põevad nn lagritsa sündroomi, räägib Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna HUS sisehaiguste spetsialist Laura Ollila.

„Lagritsatoodete kasutamine ei pea olema väga suur, mistõttu on ettearvamatu ja kohati üllatav, kui väike kogus võib sellist sündroomi põhjustada,” märgib ta.

Sündroomi kõige tüüpilisemad sümptomid on kõrge vererõhk ja vedelikupeetus organismis. Glütsürritsiin võib ka langetada vere kaaliumisisalduse väga madalale, mis on ohtlik, kuna võib põhjustada tõsiseid arütmiaid.

Üldiste toitumissoovituste põhjal tuleks glütsürritsiini tarbida kuni 100 milligrammi päevas. Kogus võrdub ligikaudu 50 grammi lagritsaga. Räikkönen-Talvitie tõstab esile mullu avaldatud Rootsi uuringu, mille kohaselt tõstis juba see kogus päevas uuritavate vererõhku oluliselt.

„Lisaks leiti uuringus, et paljud lagritsat sisaldavad tooted sisaldasid tegelikult kuni 50 protsenti rohkem glütsürritsiini kui tootja etiketil kirjas. See näitab selgelt, et ohutut kasutuspiiri on väga raske kindlaks määrata,” räägib ta.

Mõned inimesed võivad süüa palju lagritsat ja salmiaaki, ilma et tekiksid lagritsa sündroomi sümptomid. Tõenäoliselt on sellega seotud mingi geneetiline varieeruvus, hindab Laura Ollila.

„Normaalne või isegi madal vererõhk ei kaitse endiselt vererõhu tõusmise eest väga kõrgele pärast glütsürritsiini tarbimist. Diureetikume (uriini väljutavaid ravimeid) kasutavad inimesed võivad olla eriti vastuvõtlikud glütsürritsiini põhjustatud kaaliumisisalduse vähenemisele, kuna ravimid ise alandavad sageli kaaliumisisaldust,” märgib ta.

Kui patsient oma lagritsatoodete kasutamist ise ei avalda ja arst probleemi ei märka, võib näiteks madal kaaliumisisaldus viia väga ulatuslike lisauuringuteni. Kui madal kaaliumisisaldus on juba põhjustanud tõsise arütmia, on sageli vaja ulatuslikke südameuuringuid. Kõige raskemal kujul on arütmia eluohtlik.

Ollila kogemuse põhjal nõuab lagritsatoodete kasutamise paljastamine sageli mitmeid konkreetseid küsimusi.

„Patsient võib esmalt öelda, et ta ei söö kommi, kuid siis märkame, et ta kasutab näiteks lagritsat sisaldavaid köhapastille,” märgib ta.

Lagritsa sündroomi sümptomid taanduvad sageli viivitusega, mõnikord nädalate jooksul, mis võib samuti põhjustada tervishoius ebaselgust. Ollila sõnul ei pruugi inimesed aimata, et üle nädala tagasi söödud lagrits võib probleeme tekitada.