Eesti on olnud soomlastele tavapäraselt ostuparadiis, kus käiakse merekruiisidega. Soome lahe teine ​​pool meelitab aga ka soomlasi, kes soovivad sinna jäädavalt elama asuda.

Lääne-Eestis Pärnus asuva korteri elutoas vaadatakse telekast Pikku Kakkoneni ja kostab Oulu murret. Oulust Muhost pärit Jaakko elab koos perega idüllilises kodus, vahendab Ilta-Sanomat.

Kahekümnendates eluaastates noore mehena käis Jaakko oma teatritrupiga esinemas Eesti väikelinnas Viljandis. Reisi ajal toimus miski muutus ja sisetunne ütles, et Eestist saab kunagi tema kodu.

Seejärel läks Jaakko õppima Lahti Tsirkusekooli ja kohtus seal eestlanna Ireeniga. Pärast Soomes õppimist otsustas paar oma kohvrid pakkida ja Tallinna kolida.

Nüüd, umbes kaheksa aastat hiljem, mängib otse Pärnu kesklinnas asuva korteri laudpõrandatel kolm last, kellele järgneb koer.

Ma pole kordagi kahetsenud oma otsust Soomest lahkuda, ütleb Jaakko.

Tundsin, et pean oma vana elu Soomes selja taha jätma, et leida end siit. Tundus, et siin on minu jaoks kõik võimalik, sõnab ta.

Kogu viieliikmeline pere on koondunud elutuppa teleri ette. Viieaastane Jon-Elias ning kaheaastased kaksikud Rumi-Elsa ja Jan-Joakim vaatavad vanemate filmitud tsirkusevideot.

Jaakko ja Ireen on tsirkuseartistid ja neil on kaasaja tsirkuse trupp nimega Carousel Company. Lisaks Eestile on nad tuuritanud ja esinenud muuhulgas Leedus ja Lätis.

Teeme koos paarisakrobaatikat. Meil on Soome jalgratas, millega mina sõidan ja Ireen seisab kätega pakiraamil, räägib Jaakko.

Kui nad esimest korda Lahtis tsirkusekoolis kohtusid, oli Jaakko veel eelmises suhtes. Neil süttis kohe armuleek ja neil oli sama unistus tsirkuse ja teatri ühendamisest.

Möödus aasta, enne kui Jaakko julges vana suhte selja taha jätta, et Ireeniga koos olla.

Ireen on temperamentne ja ütleb ise, et tema perekond on nagu itaallased. Nad on elavad ja nende hääl on vali. Ise olen rahulik ja tasakaalukas, sobime hästi, ütleb Jaakko ja naerab.

Facebooki kaudu leitud 68-ruutmeetrises korteris on möödunud aastakümnete hõngu. Jaakko hindab eelkõige seda, et Eestis ei lammutata ega muudeta vanu hooneid asjatult.

Korteri üür on vaid 400 eurot kuus. See kõlab Soome mõistes odavalt.

Küll aga makstakse Eestis lisaks üürile Soome ühistumaksega võrdväärseid kommunaalkulusid, mille hulka kuulub näiteks vesi. Lõpphind jääb 600–700 euro kanti.

Kolmelapselise perena saavad nad toetusi umbes 700 eurot kuus.

Eestis on lapse vanematel õigus saada sünnitus- ja isatoetust ning jagatud vanematoetust. Ühele vanemale makstavat vanematoetust saab üldjuhul alates lapse umbes ühekuuseks saamisest ning hüvitist saab kasutada kuni lapse 3-aastaseks saamiseni, teatab sotsiaalkindlustusamet.

Vanematoetuse minimaalne suurus on 820 eurot ja maksimumsumma olenevalt juhtumist isegi üle viie tuhande euro. Vanematoetust ei vähendata, kui brutosissetulek selle saamise perioodil on alla 2632,55 euro.

Jaakko ütleb, et teda üllatas, kui palju Eestis lastega peresid toetatakse.

Kui viisime kaksikud oma esmasündinuga samasse lasteaeda, saime teada, et kui ühes lasteaias on kolm last, siis ei pea lasteaia eest midagi peale toiduraha maksma, räägib Jaakko.

Ka Eesti arstiabiga on paar rahule jäänud.

Eestis on kasutusel perearsti mudel. Nagu paljudes Euroopa riikides, on ka Eestis igal elanikul oma eraarst – eesti keeles perearst –, kelle juures saab läbida kõik regulaarsed tervisekontrollid ning saada saatekirja edasiseks raviks või operatsiooniks.

Näiteks laste arstivisiitidega on Jaakko sõnul tõhusalt toime tuldud.

Siin on palju lihtsam arsti juurde saada kui Soomes. Paljud inimesed kodus räägivad, et ravile on raske pääseda, ütleb Jaakko.

Kui paar ligi kümme aastat tagasi Tallinna kolis, tundusid paljud asjad nagu eluase, toit, alkohol ja autosõit selgelt odavamad kui Soomes.

Nüüd on hinnad ühtlustunud. Jaakko toob näiteks, et Soomes on piimatooted odavamad. Inflatsioon on Eestis olnud kõrge ja käibemaks tõusis eelmisel aastal 22 protsendini. Nüüd juulis tõuseb see veelgi 24 protsendini.

Küsimusele, mis on Eestis võrreldes Soomega teistmoodi, vastab Ireen kohe, et tema sünnimaa on pingevabam.

Kui Soomes on kassapidajal halb päev, naeratab ta ikka. Siin näitab kassapidaja välja, kas tal on halb päev, ütleb Ireen.

Ireen lehvitab ja lahkub lähedalasuvasse tantsukooli akrobaatikatundi andma. Pere lapsed söövad Eesti laste seas lemmiksuupistet, kohupiimabatoone.

Jaakko igatseb Soome järvi, kive ja lahtiselt müüdavaid komme. Soome tagasi kolimine pole võimatu mõte. Praegu unistab pere suvilast Lõuna-Soomes.

Jaakko unistab, et edaspidi elaksid nad lastega Pärnu kesklinnast väljas, metsa lähedal ning reisiksid kogu perega mööda Euroopat.

Linna on olnud plaanis ka oma tsirkusekool rajada, sest vanem poeg Jon-Elias on juba korduvalt vanematelt küsinud, millal saab nendega lavale tulla.

Varem Helsingis elanud 68-aastane Maija-Liisa hakkas pärast pensionile jäämist tundma, et ta ei taha oma pensionipäevi Soomes veeta. Nii tegi ta sügisel julge otsuse, loobus Helsingi korterist ja kolis Pärnusse.

Kümme aastat tagasi tahtsin Tallinna tööle minna, aga siis see ei õnnestunud, räägib ta.

Pärnu polnud Maija-Liisale võõras linn. Enne kolimist oli ta seal ühe talve veetnud. Kuigi naine on oma tööaastatel elanud välismaal, oli seekord kolimine eriti põnev.

Kui kolid pensionipõlves välismaale, pole ees ootamas kogukonda. See nõuab natuke rohkem enesedistsipliini ja julgust, sõnab ta.

Maija-Liisa sõnab, et Eesti on väga omanäoline ühiskond, millest soomlased teavad üllatavalt vähe. Ta on märganud, et osa soomlasi arvab, et Eesti on ikka samasugune nagu ta oli vahetult pärast nõukogude aega. Areng on aga olnud kiire.

Olles seal elanud üle poole aasta, usub Maija-Liisa, et ei taha enam Soome naasta.

Pärnu kesklinnas asuv võluv puitmaja on 53 ruutmeetri suurune ja üür on 500 eurot. Sellele lisanduvad kommunaalmaksed, elektri- ja internetiarved, mis olenevalt aastaajast on 200–300 eurot.

Maija-Liisa leiab, et paljud teenused on Eestis odavamad kui Soomes, näiteks kohvikus ja juuksuris käimine. Talle meeldib peaaegu iga päev väljas lõunat süüa.

Toidupoodide hinnavahe pole Soomega võrreldes suur, ütleb ta. Mõned kauplused pakuvad aga eakatele allahindlusi, võimaldades eakatel saada tooteid kümneprotsendilise allahindlusega. Ühistransport on pensionäridele tasuta.

Eestis kasutatakse ID-kaarti kõigis ametlikes asjaajamistes enda tuvastamiseks, hääletamiseks, vanusepõhiste soodustuste saamiseks ja see toimib isegi raamatukogukaardina.

Maija-Liisa sõnul edestab digitaliseerumine Eestis Soomet näiteks valitsuse veebilehtedel. Samuti on tema arvates vähem bürokraatiat.

Kui Soomes vajutad viis korda nuppu, et kuhugi jõuda, siis siin kolm-neli korda. Nii ma seda kirjeldaksin, sõnab ta.

Maija-Liisa lõplik kolimise põhjus oli see, et ta tundis, et ei leia enam Soomes kohta. Ta ütleb ka, et on Soomes kogenud rohkem vanuselist diskrimineerimist.

Soomes tundsin end autsaiderina, ma ei kuulunud kuhugi. Eestis sellist tunnet pole, sõnab ta.

Maija-Liisa sõnul on nii soomlased kui ka eestlased introvertsed inimesed, kuid ta tunneb, et Eesti on elamiseks rahulikum koht.

Näiteks iseseisvuspäeva tähistamine pole siin nii jäik, ütleb ta.

Pärnus täidab Maija-Liisa pensionipäevi kohvi, vananemisest blogi kirjutamise ja eesti keele õppimisega.

Jah, mõned inimesed mõtlesid veidi, miks ma praegusel eluetapil Soomest ära kolin, aga millal siis, kui mitte praegu? sõnab ta.

Eestis asuva Soome saatkonna andmetel elab 2025. aasta alguse seisuga Eestis 7280 Soome kodanikku. Paljud neist ei ela aga alaliselt Eestis, vaid neil on seal näiteks suvekodu või teine ​​kodu.

Eesti statistikaameti andmetel kolis 2023. aastal Eestisse 542 ja lahkus 621 Soome kodanikku. 2022. aastal kolis riiki 532 Soome kodanikku ja lahkus 545.

Soome tudengid on aastaid õppinud Eesti ülikoolides välistudengitena. Õppeaastal 2024–2025 õpib Eestis 651 Soome üliõpilast.