Rohkem kui kolm aastat pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse on Euroopa energiajulgeolek habras. USA veeldatud maagaas aitas 2022–2023 energiakriisi ajal täita Venemaa tarnepuudujääki Euroopas.

Kuid nüüd, kui president Donald Trump on kõigutanud suhteid Euroopaga, mis loodi pärast Teist maailmasõda, ja pöördunud kaubandusläbirääkimistel energia kui läbirääkimiste argumendi poole, kardavad ettevõtted, et USA sõltuvusest on saanud veel üks haavatavus, vahendab Reuters.

Selle taustal on EL-i suurettevõtete juhid hakanud rääkima seda, mis aasta tagasi poleks olnud mõeldav: et Vene gaasi import, sealhulgas Venemaa riiklikult Gazpromilt võib olla hea mõte.

See nõuaks järjekordset suurt poliitilist muutust, arvestades, et Venemaa sissetung Ukrainasse 2022. aastal pani Euroopa Liidu tõotama lõpetada Venemaa energiaimport 2027. aastaks.

Euroopal on piiratud võimalused. Läbirääkimised veeldatud maagaasi hiiglase Katariga gaasitarnete suurendamise üle on takerdunud ja kuigi taastuvenergia kasutuselevõtt on kiirenenud, ei ole see kiirus piisavalt suur, et EL saaks end turvaliselt tunda.

„Kui Ukrainas valitseb mõistlik rahu, võiksime minna tagasi 60 miljardi kuupmeetrini aastas, võib-olla 70, sealhulgas LNG,” ütles Prantsusmaa gaasifirma Engie asepresident Didier Holleaux intervjuus Reutersile.

Engie, mis oli varem üks suurimaid Gazpromi gaasi ostjaid, kuulub osaliselt Prantsuse riigile. Holleaux ütles, et Venemaa suudab katta umbes 20–25% EL-i vajadustest, võrreldes 40%-ga enne sõda.

Prantsuse naftafirma TotalEnergies juht Patrick Pouyanne on hoiatanud Euroopat liigse USA gaasile lootmise eest.

„Peame mitmekesistama paljusid marsruute, mitte lootma liialt ühele või kahele,” ütles Pouyanne Reutersile. Total on USA LNG suur edasimüüja ja müüb ka Venemaa veeldatud maagaasi erafirmalt Novatek.

„Euroopa ei lähe kunagi tagasi Venemaalt 150 miljardi kuupmeetri impordi juurde nagu enne sõda… aga ma panustaksin, et võib-olla 70 miljardi kuupmeetriga,” lisas Pouyanne.

Prantsusmaal, mis toodab suurel hulgal tuumaenergiat, on juba praegu üks Euroopa kõige mitmekesisemaid energiavarusid.

Saksamaa tugines kuni Ukraina sõjani suurel määral odavale Venemaa gaasile, et aidata oma tootmissektorit juhtida, ja tal on vähem võimalusi.

Ühes Saksamaa suurimas keemiaklastris Leuna Chemical Park, kus asuvad Dow Chemicali ja Shelli tehased, ütlevad mõned tootjad, et Vene gaas peaks kiiresti tagasi tulema.

Venemaa kattis varem 60 protsenti kohalikest vajadustest peamiselt 2022. aastal õhku lastud Nord Streami torujuhtme kaudu.

„Oleme raskes kriisis ja ei jõua ära oodata,” ütles pargi operaatori InfraLeuna tegevdirektor Christof Guenther.
Ta ütles, et Saksamaa keemiatööstus on viis kvartalit järjest töökohti vähendanud, mida pole nähtud aastakümneid.

„Torujuhtmete taasavamine alandaks hindu rohkem kui ükski praegune toetusprogramm,” ütles ta.

„See on tabuteema,” lisas Guenther, öeldes, et paljud kolleegid nõustuvad vajadusega Vene gaasi juurde tagasi pöörduda.

Peaaegu kolmandik sakslastest hääletas veebruaris toimunud föderaalvalimistel Venemaa-sõbralike parteide poolt.

Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal, Ida-Saksamaa piirkonnas, kus Nord Streami torujuhe tuleb pärast Venemaalt Läänemere all kulgemist kaldale, soovib 49% sakslastest naasmist Venemaa gaasitarnete juurde, selgus Forsa instituudi küsitlusest.

„Me vajame Vene gaasi, vajame odavat energiat – olenemata sellest, kust see tuleb,” ütles Leuna Parki keskmise suurusega naftakeemiatootja Leuna-Harze tegevdirektor Klaus Paur. „Me vajame Nord Stream 2, sest peame energiakulusid kontrolli all hoidma.”

Tööstusharu soovib, et föderaalvalitsus leiaks odavat energiat, ütles majandusminister Daniel Keller Brandenburgi liidumaal, kus asub Schwedti rafineerimistehas, mille kaasomandis on Venemaa naftafirma Rosneft, kuid mis on Saksa valitsuse hoole all.

„Võime ette kujutada, et pärast rahu kehtestamist Ukrainas jätkame Vene nafta sissevõtmist või transporti,” ütles Keller.

USA gaas kattis eelmisel 2024. aastal 16,7 protsenti EL-i impordist – vähem kui Norra 33,6% ja Venemaa 18,8%.

Venemaa osakaal langeb sel aastal alla 10% pärast Ukraina torujuhtmete sulgemist. Ülejäänud vood on peamiselt Novateki LNG.

EL valmistub ostma rohkem USA LNG-d, kuna Trump soovib, et Euroopa vähendaks oma kaubavahetuse ülejääki USA-ga.

„Kindlasti vajame veeldatud maagaasi rohkem,” ütles EL-i kaubandusvolinik Maros Sefcovic eelmisel nädalal.
Tollisõda on tugevdanud Euroopa muret USA gaasist sõltumise pärast, ütles Columbia ülikooli ülemaailmse energiapoliitika keskuse teadur Tatiana Mitrova.

„USA LNG-d on üha raskem pidada neutraalseks kaubaks: teatud hetkel võib sellest saada geopoliitiline tööriist,” lisas Mitrova.

Kui kaubandussõda eskaleerub, on oht, et USA võib veeldatud maagaasi eksporti piirata, ütles Global Risk Managementi peaanalüütik Arne Lohmann Rasmussen.

Anonüümseks jääda soovinud kõrge EL-i diplomaat nõustus, öeldes, et keegi ei saa välistada, et „seda hooba kasutatakse”.

Kui USA sisemaised gaasihinnad tõusevad tööstus- ja tehisintellekti nõudluse tõttu, võib USA piirata eksporti kõikidele turgudele, ütles ING toorainestrateegia juht Warren Patterson.

2022.aastal seadis EL endale mittesiduva eesmärgi lõpetada Venemaa gaasiimport 2027. aastaks, kuid on kaks korda edasi lükanud sellekohase plaani avaldamise. Euroopa Komisjoni pressiesindaja keeldus ettevõtete kommentaare kommenteerimast.

Mitmed EL-i ettevõtted on algatanud Gazpromi vastu vahekohtuasja gaasi tarnimata jätmise tõttu pärast Ukraina sõda.

Kohtud määrasid Saksamaa Uniperile ja Austria OMV-le vastavalt 14 miljardit eurot ja 230 miljonit eurot.

Saksamaa RWE on nõudnud 2 miljardit eurot, samas kui Engie ja teised ettevõtted ei ole oma nõuet avalikustanud.

Engie esindaja Holleaux ütles, et Kiiev võib lubada Venemaal saata gaasi läbi Ukraina, et täita vahekohtu tagasimakseid, et alustada lepinguliste suhete taastamist Gazpromiga.

„Te (Gazprom) tahate turule tagasi tulla? Väga hea, aga me ei sõlmi uut lepingut, kui te trahvi ei maksa,” ütles Holleaux.

Vene gaasi taastamine paneb muretsema Ukraina eragaasiettevõtte DTEK juhi Maxim Timtšenko, kes loodab importida USA LNG-d Ukraina hoidlasse ja eksportida seda Euroopasse.

„Ukrainlasena on seda raske kommenteerida, kuid ma loodan, et Euroopa poliitikud said Venemaaga suhtlemisel oma õppetunnid,” ütles Timtšenko.