Gripi kõrgaeg näib olevat tänavu kevadel veebruarist märtsini. Võimalik, et haiguse tipp hakkab taanduma, ütleb Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna HUS peaarst, dotsent Eeva Ruotsalainen.
Gripiepideemia kestab aga endiselt tugevalt. Inimesed haigestuvad endiselt grippi, vahendab Iltalehti.
Mõned vaktsineeritud inimesed puutuvad gripiviirusega kokku nii, et neil ei teki peaaegu üldse sümptomeid. Mõnedel võivad vaktsiinist hoolimata tekkida gripisümptomid.
Vaktsiini efektiivsus varieerub sesoonselt ning riskirühmadesse kuuluvatel on haiguste või vananemise tõttu veidi nõrgem vaktsiini mõju.
Ruotsalaineni sõnul on vaktsiinist palju kasu ka siis, kui pärast vaktsineerimist haigestutakse.
Vaktsiini abil on võimalik ära hoida tüsistusi, st bakterite põhjustatud kopsupõletikku, mis viib haiglaravile, märgib ta.
Vaktsiin on endiselt inimese enda jaoks kõige olulisem kaitse ning kõige olulisem vahend gripiepideemia leviku tõkestamiseks, ütleb Ruotsalainen.
Eakatel ja kroonilistel haigetel on vaktsiini toime veidi nõrgem kui tervetel tööealistel, kuid Ruotsalaineni sõnul leevendab vaktsiin haiguse intensiivsust, vähendab kopsupõletiku ohtu tüsistusena, haiglaravi ja gripisurmasid.
Gripivaktsiini tuleks võtta epideemia ajal, kui olete eakas või põete mõnda kroonilist haigust ning kui te pole seni saanud hooajalist vaktsiini, soovitab Ruotsalainen.
Praegu gripi vastu vaktsineerides tehes saab endiselt kaitse nii A-viiruste kui ka kevadise B-tüüpi viiruse vastu, mis lähinädalatel levima hakkab.
Terviseameti andmetel on seni (11. märtsi 2025 seisuga) tehtud veidi vähem gripivastaseid vaktsineerimisi kui viimastel aastatel.
Ruotsalaineni sõnul oli tänavu HUS-is intensiivravi vajanud gripihaigetest vaktsineerimata ligikaudu 85 protsenti. Vaid üksikuid patsiente on vaktsiinist hoolimata tulnud ravida intensiivravil.
Ruotslaineni sõnul näitab statistika ka seda, et valdav enamus intensiivravile sattunud krooniliste haigustega patsientidest polnud neile soovitatud tasuta vaktsiini võtnud.
Gripi raviks on retseptiravim oseltamiviir, mis lühendab sümptomite kestust ja leevendab sümptomeid, seda tuntakse ka nimetuse Tamiflu all. Ravim toimib kõige paremini, kui seda võetakse 48 tunni jooksul pärast sümptomite ilmnemist.
Ruotslaineni sõnul oleks mõttekas, et vähemalt kroonilistel haigetel ja eakatel oleks kodus olemas kiirtest, mille abil saaks kiiresti kindlaks teha hingamisteede haiguse põhjuse.
Kui test näitab, et tegemist on gripi või koroonaga, tuleb koheselt pöörduda arsti poole.
Küsimusele, kuidas on olukord koroonaga, vastas Ruotsalainen, et haiglad on hetkel selgelt gripi poolt kõige enam koormatud.
Hingamisteede haigustest on levikult järgmine RSV-nakkus. Kolmas on kroona.
Koroonaviiruse levimus reovees ja haiglakoormus on praegu madalal tasemel.
Koroona on Ruotsalaineni sõnul aga kogu aeg liikvel ning see ei järgi hooajalisust. „Millal järgmine epideemialaine tuleb, selgub tulevikus,” ütleb Ruotsalainen.
Endiselt on nii, et nendest kolmest hingamisteede haigusest põhjustab kroonilistel haigetel ja eakatel kõige raskemaid haigusnähte koroona, lisab Ruotsalainen.
Kui teil on gripp, peaksite puhkama ja piisavalt jooma. Palavikku saab alandada paratsetamooli või ibuprofeeniga.
Tavaliselt kestab haigus raske gripi korral nädala. Järgmise ühe-kahe nädala jooksul väheneb koormustaluvus, sel juhul tuleb vältida rasket füüsilist koormust ja seejärel seda järk-järgult suurendada.
Kui üldseisund pärast paranemist halveneb, palavik tõuseb uuesti või tekib õhupuudus, tuleb pöörduda haiglasse, annab Ruotsalain nõu.
Mitu päeva kestnud üle 38,5-kraadine palavik ning sellega kaasnev väsimus ja nõrkus on samuti kombinatsioon, mis peaks panema arsti poole pöörduma.
