Soome idaosas elanud mees taotles magnettomograafi (MRT) uuringut sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid pakkuva erakliiniku vastuvõtus. Tema õlg oli valus ja ta oli saanud MRT järjekorranumbri.
Omastele laekunud andmetel muutus ta protseduuri käigus elutuks. Teda õnnestus siiski elustada. Ta viidi edasisele ravile ülikooli haigla intensiivravi osakonda. Mõni päev hiljem tuvastati 1979. aastal sündinud mehel ajusurm ja ta eemaldati hingamisaparaadi küljest, vahendab Iltalehti.
Hukkunu lähedased on esitanud patsiendi kahjunõude. Ida-Soome politsei kinnitab, et juhtumiga seoses on registreeritud surma põhjuse uurimine.
Selgitame välja, kas on kahtlus võimalikus raviveas, teatab politsei.
Mehe surma on Iltalehti kontrollinud ka digi- ja rahvastikuregistrist.
Äkksurmast šokeeritud vend räägib, mis on teda sündmuste ahelas üllatanud.
Minu vend sai teadmata põhjusel MRT-uuringu ajal rahustit. Keegi ei jälginud protseduuri ja mu vend jäi elutuks, räägib muserdatud pereliige.
Hukkunud mehe venna isik on toimetusele teada. Nimeliselt ta loos ei esine, sest surma põhjuse uurimine käib ja teema on tundlik.
MRT-uuringu teinud eraraviasutus üksikjuhtumeid ei kommenteeri. Sealt aga teatatakse, et politsei pole nendega suhelnud.
Kui uurimine oleks lõppenud ja meie jaoks midagi selgub, võetakse meiega kindlasti ühendust. Kui aga midagi juhtub ja surma põhjust uuritakse, võib selleks kuluda mitu nädalat, seisab kliiniku teates.
Need on kurvad asjad. Avaldame sügavat kaastunnet lahkunu omastele, seisab teates.
Kui raviprotseduuride käigus juhtub midagi ootamatut ja järelravi ühel või teisel põhjusel ei ole võimalik korraldada, viiakse patsient koheselt üle riigihaiglasse kiirravile, teatati kliiniku infost üldisel tasandil.
Põhja-Savo patsientide volinikuga koostatud kahjuaruandes on kirjas, et lähedaste andmetel oli ravi saanud mees jäetud järelevalveta.
Vend ütleb, et on suhelnud ka erakliinikuga. Sealt sai ta kinnitust, et ravi kulges nii nagu peab.
Vestlus oli nii ebaviisakas, et ütlesin, et lõpetan kõne, ütleb vend.
Pole isegi vabandust tulnud, lisab ta.
Mees tunneb, et sündmuste ahelat üritatakse varjata ning kõigest ei räägita. Näiteks pole välja toodud põhjust, miks venda protseduuri ajal rahustati. Ta oli suur mees ja kitsas kohas oleks olnud hirmus, aga võiks arvata, et peale anesteesia oleks olnud ka muid meetodeid.
Mees ei ole teadlik, et surnud vennal oleks varem narkoosiga seotud probleeme olnud.
Meditsiiniväljaanne Duodecim kirjutab, et ravisurm viitab surmale, mis viis sündmuste ahelani, mis sai alguse arstiabi andmisest. Väljaande hinnangul on Soomes ravi ajal hukkunuid suhteliselt vähe, kuid nende statistikas on puudusi.
Soome ja mitmete teiste riikide ravi käigus hukkunute, eriti ravivigadest põhjustatud surmade arvu kohta on antud erinevaid hinnanguid. Täpne statistiline teave ravisurmade kohta pole aga kättesaadav ning ravisurmade leidmine statistikast on osutunud probleemseks, öeldakse 2022. aasta väljaandes.
Surma põhjuse väljaselgitamise seaduse järgi peab politsei läbi viima uurimise, kui surm on põhjustatud või kahtlustatakse, et selle põhjustas raviprotseduur.
Soome arstide liidu hinnangul on ravitüsistused patsiendi raviga paratamatult seotud. Kui ravitüsistuse tagajärjel tekib patsiendile raske püsiv puue või patsient sureb, saab selle tagajärje patsiendikindlustusest hüvitada kui põhjendamatu kahju, kui on täidetud seaduses sätestatud ebamõistlikkuse kriteeriumid.
Kohtuniku abi Joni Siikavirta kirjutab Lakiasiaintoimisto Suomen Potilaskumpatu Oy blogis, et Soomes sureb aastas ravivigade tõttu kuni 700-1700 patsienti.
Neist aga hüvitab patsiendikindlustus aastas vaid 60–70, mis tähendab, et tõesti on see vaid killuke jäämäe tipust, märgib ta.
Arstide liidu hinnangul tuleb ravis vigastusi ja eksimusi paratamatult ette. Liidu hinnangul oleks suuremat osa patsientide vigastustest võimalik ennetada, järgides vastavaid ravijuhiseid ja tegutsedes vastavalt kogenud tervishoiutöötaja kutsestandardile.
