„Kui mängimine ei ole lõbus, siis pole mõtet proovida müüa.” See on olnud pingijalgpalli, subsoccer’i arendaja Jarno Saarineni põhimõte, kui ta on aastate jooksul Lauttasaari kontoris pingijalgpalli äri tuuninud.
Äri käib endiselt mõne miljoni euro piires aastas, kuid eesmärgid on oluliselt kõrgemad, vahendab Helsingin Sanomat.
Hetkel müüakse Subsoccer mänge peamiselt ettevõtetele ja kogukondadele, kuna soodsam, umbes sajaeurone „turumäng” jõuab müügile alles järgmisel kevadel. Lisaks on oodata tugevat käivet ka nn arkaadversioonilt (avalikes kohtades või mängusaalides tasu eest mängitav mäng).
Kas Saarineni sõnadele on katet?
Ta otsib välja mobiiltelefoni ja demonstreerib, kuidas Red Bulli piloodid nagu Max Verstappen Mehhikos F1 võidusõidu ajal subsoccerit mängivad. Videot on Instagramis vaadatud miljoneid kordi.
Kõige vahvam selle juures on see, et see ei olnud Subsocceri turundustrikk.
„Red Bull oli selle mängu meilt ostnud, nii et nad maksid selle eest, et neil lubati meid reklaamida,” ütleb Subsocceri kommertsdirektor Ilkka Mattila ja naeratab kavalalt.
Kogu see asi tuli Subsoccerile üllatusena ja võttis natuke aega, enne kui aru saadi, millega tegu. Lõpuks oli Saarinen leidnud Mehhiko „taco keti tegevjuhi”, kes kiitis Subsocceri turundustegevust.
Taco-ettevõtjal oli oma turunduskampaania, mille tarbeks oli ta toonud tacosid praadima Valtteri Bottase.
„Ta ütles, et „teil on uskumatult raske, et olete neile mängimise eest maksnud”. Olin sel hetkel lihtsalt vait,” muheleb Saarinen.
See pole kaugeltki ainus Subsocceri „üritus”, mille teised on korraldanud. Sama oli kevadise jalgpalli Meistrite liiga finaali eelsündmusel Londonis. „UEFA maksis meile, et nad saaksid blokeerida mängudega ühe tänava Londonis.”
Jutt oli elavast Regent Streetist otse Londoni südames. Toimus kümme pingijalgpallimängu ja Saarineni sõnul olid „200-meetrised järjekorrad mängudele”. Kaose vältimiseks tõid korraldajad kohale piirdeaiad.
„Korraldajad andsid võimaluse igaühel mängida korra, misjärel mängija pärast kellaaega „välja visati”,” räägib Saarinen.
„See räägib nõudlusest ja ka sellest, miks me pole sadu tuhandeid mänge müünud. Põhjus on selles, et meil pole veel toodet sellise hinnaga, mida massid osta saaksid,” sõnab ta.
Hetkel odavaim mäng maksab veidi alla 500 euro. Kalleima versiooni hind on paar tuhat eurot.
Enamik Subsocceri mänge eksporditakse ja sihtriigiks on eelkõige USA. Seal tulevad pildile spordialad nagu spikeball ja cornhole, mis on populaarsed spordialad ESPN-i spordikanalis ja millel on juba professionaalsed mängijad.
Spikeballis lüüakse palli kaheliikmelistes võistkondades väikesesse ringikujulisse pingul võrku. Pall põrkab võrgust välja, et uuesti mängida. Eesmärk on see, et teine meeskond ei saaks palli võrku lüüa.
Cornhole’is loobitakse maisikotti või lihtsas keeles hernekotti lauas olevasse auku.
„Kui inimesed küsivad minult, miks pingijalgpall muutub suuremaks kui näiteks cornhole, siis vastan: lihtsalt. See ei nõua näiteks kuut meetrit ruumi,” toob Saarinen välja.
Saarinen viskab järjekordse miljoninumbri: ainuüksi Subsocceri õppevideol on juba 87 miljonit vaatamist.
„Me hakkame ESPN-ile pakkuma Subsoccerit,” sõnab ta.
Tuleme USA-st tagasi Rootsi. Saarinen otsib taas oma telefoni välja ja näitab videoid, milles Dr. Phil (Phil McGraw), Bill Gates, Tom Brady ja Khloe Kardashian togivad rusikatega punast palli.
Nad kannavad peavõru, mille küljes on kummipaelaga pall. Tegemist on Rootsi hitt-tootega Boxbollen, mida ainuüksi eelmisel aastal müüdi 1,4 miljonit ühikut. Käive oli ligi 30 miljonit eurot.
Subsoccer ihkab sarnast turgu.
Lisaks on Subsocceri turuversioonil mõningaid sarnasusi Boxbolleniga: tulevases turuversioonis kinnitatakse pall nööriga keskringi külge. Nöör on vajalik, sest turumängus puudub küljelt kinnine „laud”, mis hoiab palli mängualal.
Kuidas on lood Soomega?
Subsocceril on olnud raskusi Soomes oma loo jutustamisega ja eriti seoses välismaal tekkinud huviga, sest Saarineni ja Mattila sõnul neid alati ei usuta.
„Kui meil pole pildimaterjali, mida näidata, tekib usaldusväärsuse probleem,” ütleb Saarinen.
Saarinen samas lisab, et võrreldes näiteks aastataguse ajaga on Soomes olukord parem. Järgmisel aastal jagab Subsoccer pingijalgpalli häid uudiseid ka Soome ringreisil, kus külastatakse kümmet linna.
Eesmärk on korraldada pingijalgpalli valikturniire ja hiljem finaalturniire. Järgmisel aastal on eesmärgiks korraldada ka pingijalgpalli maailmasarja erinevates riikides ning finaalturniir näiteks Londonis.
„Eesmärk on luua mass inimesi, kes seda tõeliselt naudivad,” märgib Saarinen.
Kui cornhole’is ja spikeballis on juba profimängijad, siis millal kuuleme esimesest subsocceri profist.
„Huvitav küsimus. Kui meil õnnestub sama asi [Boxbolleniga], st teeme jalgpalliga poksimänge, teeme kaubamärgiga mänge näiteks Inter Miami jaoks, pakume neid [arkaadmänge] ja korraldame pingijalgpalliturniire, siis see ei võta kaua aega. Oleneb, kelle me järgmisel aastal oma põhipartneriks saame,” räägib Saarinen.
Subsocceril on oma mängude jaoks mitu patenti, kuid see ei ole takistanud ebaseaduslike koopiate loomist.
Kõigele lisaks on vähemalt algselt Venemaaga seotud kihlveosaidil nimega 1xBet sihiks „subsocceri matšid”. Matšid on ka videosse võetud ja nendest on näha, et mängud pole Soome omad. Siiski kasutatakse mängudes Subsocceri logo.
Asja vastu hakkas huvi tundma ka rahvusvaheline uuriva ajakirjanduse grupp Bellingcat, kes võttis Subsocceriga ühendust.
„See oli metsik, sest suutsime neid kaks korda veenda, et meil pole sellega midagi pistmist,” ütleb Mattila.
Bellingcat avaldas juhtunu kohta ka Subsocceri kommentaarid.
Bellingcat on 1xBetist huvitatud, kuna seal on ka teisi amatöörmänge, kuna sihtmärke ja matši asukohti ei avalikustata. Bellingcati teatel mängitakse Venemaal, Valgevenes ja ka Ukrainas.
Subsoccerit on seega rahvusvaheliselt mitmeti märgatud. See tõstatab tegevjuhi Jarno Saarineniga seotud küsimuse. Nagu ta ise on öelnud, on ta harimatu ja kirjaoskamatu.
Sellest ajast peale on inglise keel voolama hakanud, kuid Mattila tahab rääkida, kuidas Saarineni keeleõpingud alguse said.
„Olime kolleegid juba 2004. aastal hoopis teises ettevõttes. Sellest sai minu jaoks projekt, et kõik peavad inglise keelt rääkima. Jagasime meeskonna kolmeks: arenenud, keskmine ja lootusetu,” sõnab ta.
„Täiesti loll,” täpsustab Saarinen.
„See [Saarinen] ja veel üks mees olid lootusetute seas. Keeleõpetaja tuli ütlema: „Kuule Ilkka, ma ei saa neid kahte inglise keelt õppima.” Tänapäeval räägib see kangelane väga elegantselt inglise keelt,” räägib Mattila.
Jälle otsib Saarinen oma telefoni välja.
„Ma oskan ka hästi kasutada…”
Saarinen näitab oma telefoni ekraani, kus ta räägib hispaania keelt erilise häälega.
„…AI [tehisintellekt].”
View this post on Instagram
