Venemaa jätkab tööd, et seada lahingukorda oma „peatamatu” mandritevaheline ballistiline rakett Satan II, mis on osa tema hirmuäratavast strateegilisest tuumaarsenalist, teatas Moskva riigimeedia.

Rakett Satan II, mida Venemaal nimetatakse ka RS-28 Sarmat’iks, on mõeldud tuumalõhkepeade toimetamiseks tuhandete kilomeetrite kaugusel asuvate sihtmärkide tabamiseks USA-s või Euroopas, kuid selle väljatöötamist on takistanud viivitused ja katsetused, vahendab Daily Mail.

Septembris tabas Putinit alandus pärast tema raketi Satan II plahvatust, mis hävitas Venemaa ainsa hüperhelirelvade katsepolügooni.

Selle tulemusena ütlesid eksperdid, et raketikatsetuste programm võib aastaid edasi lükkuda või isegi katkeda pärast mitut ebaõnnestunud starti.

Kuid Putin jätkab tööd oma raketi Satan II katsetamise kallal, hoiatas Moskva eile, et valmistutakse vastumeetmeteks pärast Ukraina järjekordset ATACMS-i rünnakut Venemaa territooriumile.

USA andis Ukrainale loa kasutada relvi Venemaa territooriumi ründamiseks veidi enam kui nädal tagasi, pärast Kiievi kuudepikkuseid taotlusi.

Venemaal Brjanski oblastis Ukraina piirist umbes 120 kilomeetri kaugusel Karatšovis asuvas laskemoonalaos lõi öise taeva valgeks ATACMS-i rünnak.

Samuti arvati, et Ukraina võis kasutada Briti tarnitud rakette Storm Shadow, et rünnata Kurski oblastis asuvat salajast Venemaa presidendiobjekti.

Kreml oli varem ähvardanud „tuumareageerimisega”, kui Ukraina peaks tabama sihtmärke Venemaa pinnal Lääne poolt tarnitud kauglaskemoonaga.

Suurbritannia raketid Storm Shadow on võimelised õhutõrjest mööda minema – muutes need vaenlase õudusunenäoliseks ründerelvaks.

Ligi miljon eurot maksvad raketid kasutavad sihtmärkide täpseks tabamiseks GPS-tehnoloogiat ja võivad liikuda õhus kiirusega 1000 kilomeetrit tunnis.

Ukraina on oma territooriumil juba mõnda aega kasutanud rakette Storm Shadow, kuid nüüd näib, et Kiiev on saanud loa kasutada relvi Venemaa piires ründamiseks.

See tuleb pärast seda, kui New York Times teatas eelmisel nädalal, et mõned tundmatud lääne ametnikud ütlesid, et USA president Joe Biden võib anda Ukrainale tuumarelvad enne oma presidendiaja lõppu.

Samal ajal teatas Venemaa välisministeerium kolmapäeval, et selline idee oleks hullumeelne ja selle stsenaariumi ärahoidmine oli üks põhjusi, miks Moskva Ukrainasse tungis.

Ministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova ütles, et vastutavate valitsuste huvides on tagada, et selline stsenaarium, mida ta nimetas enesetapuks, ei kujuneks välja.

Ta ütles, et see, mida ta nimetas Ukraina ja selle läänepoolsete toetajate „vastutustundetuks tegevuseks”, võib viia maailma „katastroofi äärele”.

Lisaks on Putini väed edenenud Ukrainas lääne poole kiiremini kui varem pärast 2022. aasta sissetungi alguspäevi, hõivates viimase kuu jooksul ala, mis on sama suur kui pool Londonit.

„Venemaa on püstitanud Ukraina okupeeritud territooriumi suuruse osas uued nädala- ja kuurekordid,” teatas sõltumatu Venemaa uudisterühmitus Agentstvo sel nädalal avaldatud raportis.

Vene armee vallutas Ukrainas viimase nädala jooksul peaaegu 235 ruutkilomeetrit – see on 2024. aasta nädala rekord – ja novembris umbes 600 ruutkilomeetrit, väideti raportis.

Neid arve toetas suures osas USA-s asuv Sõjauuringute Instituut, mille kohaselt on alates 1. novembrist saavutatud territooriumi suuruseks 574 ruutkilomeetrit ehk keskmiselt 22 ruutkilomeetrit päevas.

Sõda on nüüd jõudmas staadiumi, mis mõnede Venemaa ja Lääne ametnike sõnul võib olla selle kõige ohtlikum etapp nädalaid enne Donald Trumpi ovaalsesse kabinetti naasmist, kes kardavad, et ta võib relvarahuleppele jõudmisel Ukrainale antavat abi oluliselt vähendada.

Teadaolevalt tugevdavad Põhja-Korea väed Moskva vägesid ja Kiiev kasutab nüüd lääneriikide tarnitud rakette, et Venemaale tagasi lüüa – see areng ajendas Putinit eelmisel nädalal laskma valla ennenägematu hüperhelirakett Orešnik.

Venemaa pealetungi tõukejõud on olnud Ukraina Donetski oblastis, kus Moskva väed on trüginud Pokrovski linna ja Kurahove linna poole.

Pokrovskit nimetatakse laialdaselt oluliseks strateegiliseks asukohaks, kuna see on Ukraina relvajõudude jaoks oluline logistikakeskus.