Värske raporti kohaselt ei peetud Soomes koroonaperioodil kinni seadusandliku ettevalmistuse heast tavast.

Seaduse ettevalmistamisel kalduti kiireloomulisusele viidates kõrvale paljudest tavapärastest protseduuridest ning esines probleeme seaduste ettevalmistamisel. Pandeemia ajal vähenes kodanike usaldus kriisireguleerimise eest vastutavate isikute ja ametiasutuste suhtes, vahendab Iltalehti.

Lisaks avaldas koroonapandeemia nõrgendavat mõju otsuste tegemise läbipaistvusele ja kvaliteetsele otsustusprotsessile. Aruandest selgub, et koroonakriis vähendas elanike võimalusi neid puudutavate otsuste tegemisel osaleda.

Multidistsiplinaarse uurimistöö viisid läbi uurimisasutused Strateeginen tutkimus ja Iseseisvuse aastapäeva lastefond Itla.

Soome koroonapandeemia võtmeisikud olid peaminister ja valitsus, sotsiaal- ja tervishoiuministeerium, sellele alluvad asutused ning piirkondlikud haldusasutused.

Pandeemia epidemioloogilise olemuse rõhutamine muutis sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi kriisi võtmetegijaks. Aruande kohaselt ei olnud selleks kriisi laiaulatuslikkust arvestades alust.

Raporti kohaselt puudus valitsusel pandeemia ajal olukorrast üldpilt.

Puudujäägid otsustamise läbipaistvuses, administratiivses tööjaotuses ja osalemises ning vastuolud rakendatud piirangumeetmetes tõid kaasa kaebuste esitamise seaduslikkuse järelevalve teostajatele ja kriitilise avaliku arutelu.

Koroonakriisi ajal pandi ka tähele, et kõige enam said kiiret otsuste tegemist mõjutada kõige rohkem ressursse omavad huvigrupid.

Koroonaperioodil piirati põhi- ja inimõigusi eriti suures ulatuses. See oli eriti nähtav haavatavates rühmades nagu lapsed, noored ja eakad.

Aruandest selgub, et koroonakriis vähendas elanike võimalusi neid puudutavate otsuste tegemisel osaleda.

Koroonapandeemia taastumisetapp on veninud oodatust pikemaks. Osaliselt on seda näha näiteks laste ja noorte õppimise ja heaolu puudujäägis, aga ka tervishoiu ravivõlas.

Pandeemia suurendas paljude inimrühmade kurnatust. Spordirajatiste, huvitegevuse võimaluste ja koolide sulgemine seadis väljakutse tajutavale heaolule. See vähendas eelkõige laste ja noorte füüsilist aktiivsust. Lisaks suurenes üksindus.

Mõne jaoks avaldas pandeemia heaolule vähe mõju, samas kui vähestel heaolu paranes.

Soomes oli koroonaajastu üheks väljakutseks see, et tavaseadusandlusel ei olnud piisavalt volitusi kõigi epideemiaga seotud piirangumeetmete jaoks.

Aruandes öeldakse, et osaliselt seetõttu ületasid mõned ametiasutused epideemia ohjeldamise meetmete rakendamisel oma volitusi. Paljudel juhtudel oli tegemist haavatavate inimeste põhi- ja inimõiguste realiseerimise tingimuste ning nende õiguste rikkumisega.

Aruandes on toodud näideteks põhihariduse üleminek kaugõppele ja piirangud üle 70-aastastele. Muuhulgas keelati hooldekodude külastamine.

Keskseid õigusakte muudeti pidevalt juba pandeemia ajal. Nakkushaiguste seadusesse tehtud arvukad muudatused näitavad, et seadus ei vastanud piisavalt hästi pandeemia ohjamise vajadustele. Muuhulgas esines ebaselgust ametiasutuste pädevustes ja pädevussuhetes, aga ka kogunemiste ja üritustega seotud mõistete määratlemisel.

Aruande kohaselt vähendasid pidevad muudatused seadusandluse legitiimsust. Probleeme põhjustas ka seaduse ebaõige tõlgendamine.

Seaduse ettevalmistamine kriisi ajal tuli mõnikord teha väga kiiresti. Seadusandlik töö pidi põhinema igal ajahetkel kättesaadaval teabel, mis oli muutuv ja piiratud.

Aruandes öeldakse, et Soome otsustussüsteem töötas pandeemia ajal üldiselt hästi.

Kuid teadlaste hinnangul tuleb tulevaste kriisiolukordade puhuks arendada institutsionaalset kriisivalmidust, nendevahelisi võimusuhteid ja sellega seotud seadusandlust.

Ka kodanike osalemisvõimalused peavad olema praegusest paremini tagatud, et tagada kriisiotsuste tegemise läbipaistvus, leiab raportis Turu ülikooli politoloogiaprofessor Henri Vogt.

Aruandes toovad teadlased esile erinevaid viise, kuidas tulevikus kriisidega paremini toime tulla.

Teadlased soovitavad erilist tähelepanu pöörata haavatavate rühmade heaolule kriisiks valmisolekus, kriisi ohjeldamisel ja kriiside järel.

Teadlaste hinnangul tuleks inimressursi piisavuse eest senisest paremini hoolt kanda juba tavatingimustes tehtud otsustega.

Teadlaste hinnangul tuleks paremini tuvastada piirangute mõju erinevatel viisidel haavatavatele ja tagada tegelik võrdsus tulevastes kriisides.