Eelnõu kohaselt muudetakse rahvapensioni seadust selliselt, et rahvapensioni makstakse ainult Soomes alaliselt elavatele isikutele. Isikutel, kelle rahvapensioni maksmine katkeb, on aga oma elukohariigis õigus saada lõppeva pensioni asemel teist hüvitist.
Eelnõuga tehakse ettepanek, et Euroopa Liidu Kohtu praktikast tuleneva tõlgenduse alusel rakendataks rahvapensionile EL sotsiaalkindlustusmääruse miinimumhüvitise sätteid.
Edaspidi arvestataks EL-i sotsiaalkindlustusmäärusega hõlmatud olukordades miinimumhüvitiseks rahvapensionid ehk rahvapensioni seaduse järgsed vanadus- ja töövõimetuspensionid. Soomes elavate isikute rahvapension arvutatakse ümber vastavalt miinimumhüvitise sätetele. Pensioni puhul võetaks arvesse ka pensionäri elamisaega teistes EL-i riikides. Rahvapensioni mõjutava pensionituluna võetakse arvesse Soomest ja välismaalt makstud pensionitulu tegelik suurus.
Kavandatakse rahvapensioni seaduse muudatusi, millega rahvapensioni makstakse edaspidi ainult Soomes alaliselt elavatele isikutele. Kui rahvapensioni saaja elab seaduse jõustumise ajal teises EL-i riigis või teises EL-i sotsiaalkindlustusmäärust kohaldavas riigis, siis rahvapensioni maksmine peatub.
Valitsuse eelnõud muudeti pärast kooskõlastusringi selle rakendamise tagamiseks nii, et välismaal makstava rahvapensioni maksmine peatub seaduse jõustumise kuupäeva asemel alles seaduse jõustumisele järgneva kuu alguses, so 1. veebruarist 2025. a.
Lisaks ühtlustatakse rahvapensioni seaduse rakendussätted teiste elukohapõhiste sotsiaalkindlustusalaste õigusaktidega nii, et alaliselt välismaale elama asumisele järgneva kuu algusest peatub rahvapensioni seaduse kohaste toetuste maksmine. Pensioni makstakse edasi ajutise välismaal viibimise ajal.
Esitatud muudatuste eesmärk on tugevdada rahvapensioni kui miinimumhüvitise eesmärki neile Soomes elavatele isikutele, kelle sissetulek on lühikese töökarjääri või madala sissetuleku tõttu jäänud madalaks või kellel puudub õigus tööpensionile. Ettepanekute eesmärk on säästa riigieelarves 2025. aastal 35 miljonit eurot ja alates 2026. aastast on iga-aastane kokkuhoid 38 miljonit eurot.
Eelnõu on seotud valitsuse 2025. aasta eelarve eelnõuga ja kavatsetakse sellega seoses menetleda.
Seadus on mõeldud jõustuma 2025. aasta 1. jaanuaril.