Läti kõrge poliitik: Kui Ukraina sõja kaotab, tungib Venemaa edasi Baltikumi

Kui Ukraina sõja kaotab, tungib Venemaa edasi Baltikumi, kirjutab sotsiaalmeedias Riia endine linnapea ja praegune Europarlamendi saanik Nil Ushakov.

Ushakov edastas sotsiaalmeedias järgmise sõnumi:

Ukrainale rahalist ja sõjalist toetust käsitleva resolutsiooni hääletamise kohta Euroopa Parlamendis


Me kõik tahame kiiret rahu Ukrainas.

Mõned meie kaaskodanikud Lätis ja Euroopas toetavad seisukohta lõpetada Ukrainale antav abi. „Nad teevad ise rahu. Venemaal on õigus okupeerida osa Ukrainast. Ukrainal on parem kiiresti alla anda.”

See tähendab, et me jälgime, kuidas kakluses üks pool teise alistab. Ja kaklus katkeb loomulikult.

Ärme vaata seda stsenaariumi moraalsest vaatenurgast. Ja on ebatõenäoline, et ma suudan veenda neid, kes usuvad, et Venemaa peaks selle sõja võitma.

Kuid see stsenaarium on garanteeritult halvim Lätile üldiselt ning eriti venelastele ja vene keelt kõnelevate elanike jaoks.

Pärast Ukraina lüüasaamist on täiesti ilmne, et Läti, Baltikum, Poola, Skandinaavia, kõik meie ümber elavad uue sõja ootuses, mida Venemaa taas alustab. Venemaa on ju äsja oma eesmärgi Ukrainas sõjaliste meetoditega saavutanud.

Kogu meie elu, meie laste elu pikki aastaid, aastakümneid allub sellele ootusele. Lätis suudame rahvusest olenemata pikaks ajaks unustada majanduse, investeeringute, arengu, transiidi, turismi. Sest piirkonnas, mis ootab, et naaber alustab uut sõda, puudub majandus, investeeringud, areng, transiit ja turism. Piiripiirkonnad, Latgale, hakkavad seega elama draakonihammaste ja kaitsekraavidega müüri lähedal.

Milliseks kujuneb meie sisepoliitika või rahvuspoliitika ja kuidas see kõik mõjutab venekeelset vähemust – võite ise hästi ette kujutada.

Ukraina alistumise stsenaarium tähendab, et me kõik Lätis elame tervikuna väga vaeselt ja väga kehvalt. Ja eriti halvasti läheb Latgale venelastel ja vene keelt kõnelevatel inimestel.

Ja seda kõike on väga raske rahuks nimetada.


Rahaline ja sõjaline abi Ukrainale on ainus viis takistada Venemaa edasiliikumist ja vältida Ukraina lüüasaamist. Ja vastavalt sellele on see ainus viis püüda saavutada rahu muudel meile soodsatel tingimustel, tingimustel, mil me ei ela edasi uue sõja vältimatu alguse ootuses.

Ja siis on meil lootust, ehkki mitte garanteeritult, et Lätis ei ole päevakorras ainult ettevalmistus uueks sõjaks. Et majanduses tekivad mingid positiivsed liikumised, et äri elavneb. Et praegune meeletu vastasseisu aeg rahvustevahelistes suhetes lõpeb.

Sel nädalal vastu võetud Euroopa Parlamendi resolutsioon toetab seda stsenaariumi. Ta nõuab jätkuvat rahalist ja sõjalist toetamist Ukrainale ning luba kasutada Lääne relvi seaduslike sõjaliste sihtmärkide vastu ülejäänud Venemaal nagu kütuse- ja laskemoonalaod või sõjalennuväljad. Ja valmistutakse teiseks Ukraina-teemaliseks rahukonverentsiks.

Jah, mida varem kaovad Venemaa territooriumil sõjalennuväljad, millelt pommitajad õhku tõusevad, arsenalid, kus hoitakse Iraanist ja Põhja-Koreast pärit rakette ja droone, ning kütusehoidlad, seda varem lõpeb Venemaa pealetung Ukrainas ja seda vähem inimesi sureb.

Muide, nüüd on Rezekne lähedal hakanud alla kukkuma ka Iraanist pärit droonid.

On inimesi, kes usuvad või ütlevad, et Venemaa vastab tuumasõja alustamisega ja kogu maailma purustamisega. Seetõttu on ainus vältimatu väljapääs Ukraina loovutamine. Neil pole õigus. Suuremad tuumariigid on minevikus kaotanud sõdu, alates USA-st Vietnamis kuni NSV Liiduni Afganistanis. Ja nad ei alustanud pärast seda tuumasõdu. On arvestatav hulk veenvaid põhjuseid, miks ka Venemaa juhtkond ei alusta tuumasõda kogu maailma vastu.

Olen vastutav Läti elanike, oma valijate, oma vene keelt kõnelevate valijate, oma valijate ees Latgales.

Läti elanikud vajavad Ukrainas ja meie ümber püsivat rahu, mitte sõda, mis muutub uueks sõjaks valmistumiseks.

Seetõttu hääletan järjekindlalt Ukrainale antava rahalise ja sõjalise abi poolt.

Kommentaarid
(Külastatud 1,174 korda, 1 külastust täna)