Soomes Kainuu brigaadis Hoikakangases möllab kole adenoviiruse epideemia. Asi tuleb välja nii Kainuu brigaadi enda infost kui ka teenistuses olevate lähedaste juttudest.
Kainuu maleva Facebooki lehel on levima hakanud ajateenijate murelike lähedaste lood. Nad väidavad, et teenistuses viibijad on kopsupõletiku tõttu haiglaravil ja armee laatsaretis pole juhtumeid korralikult ravitud.
Kommentaarides on märgitud, et ajateenijatel on palavik 40 kraadi ja üle selle, kõht lahti ja oksendamine. Joogiks pakutakse ainult vett. Süüa ei saa, kui pole ise võimeline sööklasse minema.
Samuti ei mõista emad, miks rahuajal poisse niimoodi piinatakse. Samuti oleks see eriline strateegiline lollus sõja ajal. Soomel on niigi vähe sõdureid ja kui neil lastakse kukkuda nagu doominopulkadel, siis on see kurjast, kirjutab üks ema.
Üks ema kirjutab: „ Juulis lahkus meilt terve, heas vormis ja motiveeritud, väga hea suhtumisega poiss. Ta tegi kõike kogu aeg väga kohusetundlikult ja püüdlikult, kuigi täiesti terve oli sõjaväes ainult esimese nädala.
Ta oleks kasarmusse jäänudki, kui poleks viimse jõuga üles tõusnud ja arsti vastuvõtule minekut palunud. Ta oli registreerunud kohe hommikust peale, kuid tema kord ei tulnud isegi pärastlõunal. Poiss lamas ööpäeva alguses kasarmus ja siis kuskil putkas, ilma et keegi oleks vaevunud isegi küsima, kuidas tal läheb. Päeval polnud midagi süüa. CRP oli üle 300, palavik 40 ja palju muud valesti. Kui arst viimaks suvatses tulla, teatas ta, et viiruse vastu pole antibiootikume vaja. See juhtus eile, 20.08.
Nüüd on poiss intensiivis, Kainuu keskhaiglas. Adeno, kopsupõletik (mõlema kopsu põletik), mükoplasma.
Kas nii tehakse poistest mehed? Tervisega mängides?
Kuni tänaseni on terved ja haiged lamanud samades ruumides, meie adenoviirusesse haigestunud poja kõrval.
Kuidas on selline hoolimatus ja alandamine võimalik?”
Teine ema kirjutab: „ Siin haiglas istudes on aega tuleviku pärast muretseda ja sama mure painab ka kohusetundlikku patsienti. Taastumine võtab väidetavalt nädalaid, isegi kuid. Ei ole teada, kas raskemalt kahjustatud kops kunagi taastub. Arvan, et poleks liiast nõuda, et väeosa peaks haiglaravil viibinute üle arvestust, võtaks nende ja nende lähedastega ühendust ning pakuks tuge ja paindlikkust kõige haigemate ajateenijate asjade korraldamisel. Need noored on aga praegu ajateenistuse tõttu tervise kaotanud ja see on minu meelest kõrge hind, kui jäävad püsivad kahjustused. Kaitsevägi võiks sellest natukene lugu pidada, sest kaasvõitlejaid maha ei jäeta, või ikkagi jäetakse?”
Kolmas ema räägib, et väeosas on kole viirus levinud juba alates aasta algusest, aga midagi ette ei võetud. Praeguseks on asi läinud nii hulluks, nii et seda ei saanud enam peita.
Neljas ema kirjutab, et lasi poisi sõjaväest ära võtta pärast ülevaatust eraarsti juures. Muidu poleks poiss ellu jäänud.
Viies ema kirjutab, et poiss haigestus kodus puhkuse ajal ja sellele vaatamata kästi väeossa tagasi minna. Seal läks asi veel hullemaks. Samas olid terved ja haiged läbisegi koos. Järgmise puhkuse ajal viidi poiss arsti juurde, selgus, et on äge kopsupõletik.
Kuues ema kirjutab, et luges kohalikust lehest, kuidas väeosa ülem ütles, et ühtegi ajateenijat pole haiglas. Ta ütleb, et on ise väeossa teada andnud, et poiss on haiglas ja ta pole ainus.
Samas on üks ema, kes kiidab väeosa, et näiteks kui sügelised levima hakkasid, siis anti salvi. Samuti on antud villide peale plaastreid. Ta märgib, et sõjaväes, kus palju poisse koos, levivadki kõik haigused ja muud asjad väga kiiresti, selle vastu midagi ei saa.
Veel üks ema kirjutab, et poiss tõe sõjaväest kaasa läkaköha ja adenoviiruse juba maikuus. Pärast seda haigestusid pere liikmed. Ema ise haigestus raskelt ja pole tervenenud, kui sellest on 3 kuud möödas. Ema räägib, et pole kunagi elus nii raskelt haige olnud.
Üks ema märgib, et ajateenijatel ei tasu kuulata seersante, kes ise on samuti ajateenijad. Kui oled haige, tuleb minna väeosa medpunkti ja sealt saab abi.
Emad küsivad, et kui ajateenijad hakkasid massiliselt haigestuma juba aasta alguses, siis kuidas väeosas alles nüüd selle peale ärgatakse, kui asjad on läinud väga hulluks. Nüüd on juba hilja midagi teha.
Emad märgivad, et pärast ühte nädalat sõjaväes on poiste tervis terveks eluks rikutud. Lisaks on sõjaväest koju saadetud poisid nakatanud oma lähedasi. Kas asi on seda väärt?
Meie poeg läks juulis sõjaväkke. Ta on alati olnud põhimõtteliselt terve ja heas vormis ning viis end sõjaväe jaoks vormi. Kuid ta jäi haigeks kolmandal päeval sõjaväes. Sellest ajast alates on tal pidevalt palavik ja ta pole sõjaväes antibiootikume saanud, räägib Iltalehtiga suhelnud ajateenija ema.
Ema lood on sarnased sotsiaalmeedias kajastatud juhtumitega. Brigaadi Facebooki lehel räägib ajateenija lähedasena esinev inimene, et sõjaväes ravimata kopsupõletik viis lõpuks intensiivravisse.
Ema räägib, et poeg käis vabal nädalavahetusel koduvalla tervisekeskuses arsti juures. Tema sõnul suunati alles pärast seda visiiti patsient kopsu-uuringule ja diagnoositi kopsupõletik. Ajateenija oli saanud tervisekeskusest antibiootikume, kuid ema sõnul läks haigus pärast väeossa naasmist uuesti hullemaks.
Iltalehti intervjueeris ema anonüümselt, kuid tema isik on toimetusele teada. Toimetus on ka kontrollinud, et intervjueeritava poeg on praegu Kainuu brigaadis sõjaväes.
Terveid ja haigeid on ema sõnul hoitud samades ruumides.
Kuidas saan aidata poissi, kes sealt abi ei saa? küsib õnnetu ema.
Brigaadi staabiülema kolonelleitnant Jukka Vuorisalmi sõnul on viirusjuhtumeid olnud iga päev sadu.
Eelmise nädala algusest on neid järjest juurde tulnud. See varieerub päevade lõikes, kuid me räägime sadadest, ütleb Vuorisalmi.
Vuorisalmi sõnul on mitu inimest pidanud haigestumise tõttu haiglaravil olema. Mõne puhul kaalutakse teenistuse peatamist.
Neist, kes ühel või teisel põhjusel tunnevad, et nende tervis on selline, et pöördub arsti vastuvõtule, on 90 protsenti põhjustatud hingamisteede infektsioonist ehk gripist, nohust ja palavikust, sõnab ta.
Vuorisalmi sõnul on ligikaudu 85 protsendil testitud isikutest olnud adenoviirusnakkus. Kõiki testida ei jõuta, aga nädalas tehakse paarkümmend testi.
Tõsiseks muutunud adenoviiruse olukord on tekitanud palju arutelu sotsiaalmeedias, kus paljud on kritiseerinud, et kaitsevägi pole olukorrale piisavalt tõhusalt reageerinud.
Vuorisalmi ütleb, et on märganud, et tagasisidet on tulnud palju. Ta kinnitab, et asja uuritakse ja kõik probleemid lahendatakse.
Ma mõistan neid muresid. Seda tagasisidet võetakse tõsiselt ja uurime koos tervisekeskusega, kas meil on süsteemis midagi valesti, kas leiame neid [vigu] ja kui leiame, siis püüame neid parandada, räägib Vuorisalmi.
Adenoviiruse olukord on erandlik ka selle ajastuse tõttu. Vuorisalmi ei oska vähemalt praegu öelda, miks lühikese aja jooksul on nii palju juhtumeid olnud.
Jah, me oleme kohe kasutusele võtnud meetmed, mis on osutunud mõistlikeks. Muidugi on alati arenguruumi ja tagantjärele tarkus, aga oleme käitunud vastavalt sellele olukorrale, sõnab ta.
Vuorisalmi sõnul on eesmärk haiged ravile suunata ning nad ei pea osalema näiteks füüsiliselt rasketes harjutustes. Vuorisalmi ütleb, et on kursis tagasisidega, mille järgi pole seda aga ilmtingimata kõikides olukordades tehtud.
Kui see on juhtunud, on kuskil midagi valesti tehtud. Jah, meie juures saad haigena leevendust ja suunatakse ravile. Kui haigusnähud on leebemad, saab üksuses pakkuda ka teenistuses paindlikkust, räägib ta.
Ma ei oska kommenteerida, kas see on juhtunud. Sellist tagasisidet on tulnud ja seda võetakse loomulikult tõsiselt ja vaadatakse, kas meil on juhendis midagi täpsustada. Vähemalt siinkohal tasub üle korrata, et inimeste tervise eest hoolitsetakse. Tervis ja ohutus on aga kõige tähtsam, ütleb Vuorisalmi.