Saksa prognooside järgi on ainult viis aastat jäänud. Saksamaa valmistub eriolukorraks: Venemaa võib rünnata NATO-t 2029. aastal.
Vastavalt salajasele plaanile OPLAN DEU saab Saksamaast oluline sõlmpunkt, mille kaudu saadetakse kiiresti relvastust NATO idatiival asuvale rinde eesliinile.
Saksamaa prognooside kohaselt on Venemaal 2029. aastaks 1,5 miljonit sõdurit, tankide tootmismaht aga ületab NATO ja selle liitlaste oma, vahendab Bild.
Föderaalvalitsus uurib salajases raportis, millist marsruuti mööda liiguvad tankid ja muu tehnika.
Tankid, Bundeswehri veoautod ja muud sõidukid sõidavad Saksamaal kiirteedel harva ja tavaliselt õppuste käigus. Arvestades Venemaa rünnaku ohtu NATO-le, võib see ekspertide hinnangul saada uueks reaalsuseks juba 2029. aastal. Föderaalvalitsus, liidumaad ja kaitsevägi Bundeswehr uurivad seetõttu, millised marsruudid sobivad kiiresti ja usaldusväärselt punktist A punkti B jõudmiseks. Sellest räägib saladokument.
Saksamaa operatsioonide plaani (OPLAN DEU) osana koondatakse tõhusa riigi- ja liidukaitse sõjalised ja tsiviilkomponendid föderaalse kaitseministeeriumi juhtimisel üldisesse plaani. See määrab, milliseid teid ja sildu transpordiks kasutatakse ning kus on puhkealad ja kuidas neid kaitsta.
See tähendab, et „julgeolekuolukorra halvenemise korral võidakse suuri NATO väekontingente viia väga kiiresti alliansi idatiivale”. Saksamaa ülesanne on tagada „sõlmpunktina” relvajõudude varustamine, kirjutab Bundeswehr oma väljaandes.
Väljaande Spiegel ülevaate kohaselt on oluline marsruut A2, mis on üks tihedama liiklusega marsruute Saksamaal. See kulgeb Oberhausenist Berliner Ringini – otse üle Saksamaa. See muudab selle teoreetiliselt ideaalseks vägede ja varustuse transportimiseks läänest itta. Siiski on marsruudil ka mõned sillad. Bundeswehr vajab selleks plaani B, sest sillad on infrastruktuuri nõrgestamiseks mõeldud raketirünnakute levinud sihtmärk.
Üha konkreetsemaks lähevad plaanid, kuidas Saksamaa peab NATO sõlmpunktina toimima: Põhjamere sadamate kaudu tuleb kolme kuni kuue kuu jooksul itta liigutada 800 000 sõdurit. Ja koos nendega suur hulk sõidukeid, relvi ja muud varustust. Föderaalvalitsus ootab 200 000 sõidukit.
Transiidi ajal tuleb aga ette näha ka vägede varustamine ja majutamine. Selleks on vaja kaubanduslikke kööke, välivoodeid, telke ja kütust. Lisaks valmistutakse liiklustrasside häire- ja puhastustöödeks.
Täpsemalt võiks see välja näha nii: Konvoidel peab olema võimalus peatuda iga 300–500 meetri järel. Kui teed ja sillad ei ole enam terved, tuleb välja selgitada ka alternatiivsed marsruudid ja alad jõgedel ajutiste sildade jaoks. Väidetavalt on kavas ka sõjavangilaager.
Väljaande Bild andmetel on föderaalpolitseil NATO-ga koostöös rohkem volitusi. Politsenikel ei ole praegu sõduri staatust, nagu varem oli föderaalse piirivalve puhul. Ilmselt võiks ka föderaalpolitsei läbida kohustusliku ajateenistuse. Rahvusvahelise humanitaarõiguse kohaselt on sõduritel õigus „otseselt sõjategevuses osaleda”.
Täpsed marsruutide ja peatuskohtade plaanid ning muud kokkulepped on salajased. Vastasel juhul võivad ründajad seda teavet sõja korral ära kasutada.
