Arvatakse, et Põhja-Korea saadab Vladimir Putiniga sõlmitud leppe raames Venemaale tuhandeid sõdureid tunnelite kaevamiseks, et avada Ukraina piiril uus „maa-alune rinne”.

Kiiev kahtlustab, et Kim Jong-uni saadetud sõjaväeinsenerid ei ole mõeldud Donbassi „taastamistöödeks”, nagu öeldud, vaid varjatud eesmärgil, vahendab Daily Mail.

Venemaa on konfliktis kasutanud tunneleid juba kaks korda, Avdijivkas ja Toretskis, ütles Ühtse Ukraina analüütik Aleksei Kuštš, kes on hoiatanud Putini katse eest pääseda välja sõja ummikseisust suvel ja sügisel tunneleid kaevates.

„Erinevate allikate põhjal võib Donbassi saabuda ligikaudu viis Põhja-Korea armee inseneribrigaadi,” ütles ta.

Kui jah, võib see olla 15 000 meest või rohkem. Kuštš ütles, et on „ebaloogiline”, et nad töötavad „taastamise” kallal, kui sõda on „täies hoos”.

Ta ütles: „Venemaa läbimurre Avdijivka ja Toretski lähedal toimus muu hulgas maa-aluste tunnelite kasutamise tulemusena.”

Avdijivkas oli tunnel juba olemas, Toretskis aga kaevati see ligi 3 kilomeetri pikkuselt.

See on „uus sõjatehnoloogia… kaitseks droonide ja suurtükiväe rünnakute eest – maa all tagalasse minek, positsioonide hõivamine, sisse kaevumine,” ütles ta.

Ta hoiatas: „Kes suudab paremini kaevata kui korealased?”

Pyongyang on „välja töötanud oma maa-aluse sõja teooria”, mis põhineb operatsioonidel Korea sõjas.

Põhja- ja Lõuna-Korea vahelised tunnelid, mille Kim Il Sung andis oma armeele ehitada, avastati 1970. aastatel.

Korea maa-alused sõjapidamise tehnikad on väidetavalt välja töötatud seoses paranoiaga Lääne tuumarünnaku pärast.

Ta ütles, et Ukraina idaosas „saab maa-alust taktikat kasutada hiiliva pealetungi jaoks ja keerukatest mitmekihilistest kaitsemehhanismidest läbimurdmiseks ning drooni- ja suurtükirünnakutest tulenevate kaotuste minimeerimiseks”.

„Ma ei oleks üllatunud, kui maa-aluse sõja strateegia Putini Põhja-Korea visiidi ajal heaks kiideti. Võib-olla pakkusid seda põhjakorealased ise,” märkis ta.

Ukraina peab sellisteks riskideks tehniliselt valmistuma, lisas ta.

Avdijivkas juhtis 28-aastane Vene komandör Anton Zima Morozov väed neljakäpukil alla kolme kilomeetri pikkust betoontoru, mille paigaldamiseks olid venelased kulutanud mitmeid kuid.

Nad jõudsid Ukraina positsioonide taha sõja ühe veriseima ja tihedamalt peetud lahingu ajal.

Venemaa aruanne selle operatsiooni kohta ütles: „Kui kõik oli valmis, suundus üle 100 meie ründesõduri läbi toru Ukraina võtmepositsiooni Tsar’s Hunt’i (endine hotell ja puhkekompleks]) taha.”

„Suurem osa kaitsvatest Ukraina relvajõududest hävitati ja kümmekond võeti vangi,” märkis aruanne.

Operatsioon andis venelastele võtmesillapea, kiirendades ukrainlaste taandumist Avdijivkast.

Morozovit soovitati Kremli kõrgeimale autasule – Venemaa kangelasele –, kuid ta mõrvati enne, kui ta selle kätte sai.

Teda tulistati Ukraina operatsiooni käigus 11 korda.