Leedu pealinna Vilniuse võimud avalikustasid täna teisipäeval, 2. juulil linna kaitseplaani, mis sisaldab tõkete parki, droonide lennuala ja uusi evakueerimisplaane.

Omavalitsuse info kohaselt koosneb pealinna kaitseplaan kahest põhiosast. Kaitsetoetuse osa sisaldab tegevuskava tõkete pargi, droonide ökosüsteemi koos uue lennualaga, sõjaväe komandandi bürood ja Leetu määratud Saksa brigaadi vastuvõttu. Samal ajal hõlmab kodanikukaitse tugevdamise kava varjupaikade võrgustikku, evakuatsiooniplaane ja suhtluskanaleid kodanikega, vahendab lrt.lt.

„Näeme oma panust siin väga olulisena, sest ennekõike on Vilnius pealinn ja seega sihtmärk number üks. Muidugi on meie geograafilises asukohas Valgevene piiri lähedal, mõnekümne kilomeetri kaugusel Astravjetsi tuumajaam, mis kujutab endast omaette ohtu,” ütles Vilniuse linnapea Valdas Benkunskas teisipäeval ajakirjanikele.

Vilniuse ametivõimud kavatsevad osta liikumist takistavaid seadmeid nagu betoonist teetõkked, betoonist draakoni hambad ja terasest Tšehhi siilid, et vajadusel tugevdada linna sissepääsude kaitset ja raskendada potentsiaalsete vaenlaste liikumist.

Hange on kavandatud juba käesolevaks aastaks ja võib nõuda kuni 1 miljon eurot.

Benkunskase sõnul on sel suvel plaanis rajada ka drooniala Vilniuse Šeškinė piirkonnas asuvale lagendikule. Plats varustatakse stardiplatvormide, võrkude, piirdeaedade, takistuste ja sobiva pinnaga drooniõppeks. Ala on avatud kõigile ja inimesed saavad seda kasutada koolitusteks pärast aja broneerimist elektroonilise süsteemi abil.

Leedu pealinn plaanib sügisel uuendada ka evakuatsiooniplaane, kuid neid ei avalikustata. Samuti on kavas suurendada varjupaikade arvu.

Praegu on Vilniuses 672 objekti, kus umbes 50 protsenti elanikkonnast saaks lühiajaliselt varjuda, ütles linnapea.

„Seadusandlus näeb ette, et protsent peaks olema vähemalt 60 protsenti. Aga meie eesmärk ei ole kindlasti peatuda 60 protsendi juures ja sel aastal tahame liikuda 100 protsendi poole ning omada varjupaikade võrgustikku, mis kataks terve Vilniuse,” rääkis linnapea.

Kohalike võimude eesmärk on paigaldada ka 52 täiendavat hoiatussireeni ja koostada paberjuhend, mis sisaldab põhiteavet selle kohta, mida hädaolukorras teha. Omavalitsuse plaanides on ka spetsiaalne telefoniliin, mobiiliäpp ja varuraadioseadmete soetamine.