Asjatundja: Soome on Venemaaga sõjas

Parlamendi liige, endine peastaabi luureülem ja erukindral Pekka Toveri kirjutab sotsiaalmeedias, et Soome on Venemaaga sõjas. Toveri ütles juba varem mais, et Soome ja teised lääneriigid on Venemaaga hübriidsõjas. Nüüd oli eesliide „hübriid” ära jäetud.

Sotsiaalmeedias on piiratud arv tähemärke, aga mõte on selles, et nende endi vaatevinklist on Venemaa meiega sõjas ja jah, need ringid lähevad kogu aeg karmimaks, märkis ta.

Toveri kirjutis on seotud praeguse avaliku aruteluga nn tagasipööramise seaduse üle, mille eesmärk on võidelda instrumentaliseeritud ehk relvaks muudetud immigratsiooniga.

Toveri on saanud oma sõnade eest palju kriitikat. Näiteks maailmapoliitika professor Teuvo Teivainen seadis kahtluse alla Toveri sissekande sotsiaalmeedias.

Huvitav, et sõdurist poliitikuks saanud Pekka Toveri annab mõista, et Soome on sõjas. Mina isiklikult arvasin, et pärast Soome osalemise lõppemist Afganistani sõjas pole Soome tegelikult olnud sõjariik. Aga kas me nüüd oleme, kirjutab Teivainen sotsiaalmeedias.

Toveri valiti juuni alguses toimunud eurovalimistel europarlamendi saadikuks, kes alustab tööd Euroopa Parlamendis veel sel suvel.

Toveri rääkis Iltalehtile, mida ta oma kirjutisega mõtles. Ta leiab, et sõda tuleks tänapäeval mõista laiemalt kui lihtsalt kineetiline sõda. Kineetiline sõda tähendab traditsioonilist sõjapidamist, kus sõda peetakse sõjaliste jõudude ja relvadega.

Sõda tuleb mõista veidi teisiti kui seni, kus enne sõjategevuse algust on diplomaatiliste kanalite kaudu naaberriigile sõda kuulutatud. Keegi ei tee seda enam. Näiteks Venemaa alustas sõda Ukraina vastu juba 2014. aastal, kui vallutas Krimmi. Isegi seoses 2022. aasta suurrünnakuga ei kuulutanud Venemaa Ukrainale sõda, ütleb Toveri.

Toveri sõnul kasutab Venemaa kõiki muid olemasolevaid vahendeid peale relvajõu kasutamise, sest Venemaa teab, et hetkel ei õnnestuks sellel mänguväljal Lääne vastu saada.

Kui vaadata tänast päeva, siis mida Venemaa on teinud viimased 10 aastat – õhkinud relvaladusid Tšehhis ja Bulgaarias, sooritanud ligi 20 atentaadi või mõrvakatset, GPS-i seganud, veealuseid kaableid läbi lõiganud, viinud läbi küberrünnakuid ja infooperatsioone, territoriaalseid rikkumisi ja nüüd ulatuslikku sabotaažikampaaniat. See ei kõla nüüd kuigi rahulikult, sõnab ta.

Toveri imestab vastureaktsiooni, mille tema postitus on tekitanud.

Me võitleme. Mõni paneb pahaks, kui ma seda sõjaks nimetan, aga Venemaal öeldakse seda otse, seda on öelnud ka Putin. Ja asja on kommenteerinud ka meie president Sauli Niinistö, märgib ta.

Ma ei tea, millises minevikumaailmas inimesed elavad, kui nad kujutavad ette, et meie ründamine nõuab sõja kuulutamist, ütleb Toveri.

Toveri kirjutas oma postituses ja ütles ka Iltalehtile, et Venemaa üritab hoida survet Soomele tasemel, kus eriolukorra seaduste kehtestamine pole veel vajalik. Nii püüab Venemaa tekitada meile nii palju kahju kui võimalik, ilma olukorda eskaleerimata, et saaksime kasutada karmimaid meetmeid, sõnab ta.

Venemaa teab meie seadusi paremini kui meie. Venemaa teab, et oleme õigusriik ning seadusandlus on Soome suurim tugevus ja nõrkus. Kui tekib hall ala või avaus, hakatakse seda ära kasutama, lisab ta.

„Meile ei meeldi eriolukorra seadust rakendada, sest see piirab oluliselt inimeste elusid ja vabadusi ning see on mõeldud palju karmimateks ohtudeks,” ütleb Toveri.

Loomulikult hoiab õigusriik kodanikele seatavad piirangud minimaalsena seni, kuni neid pole ilmtingimata vaja muuta. Nii saab Venemaa mängida eriolukorra seaduse paragrahvi alusel.

Toveri sõnul on Venemaa künnis veelgi suuremate riskide võtmiseks langenud eriti viimasel ajal. Soome on tema sõnul aga turvalises olukorras, põhjuseks pikaajaline kogemus üldise julgeoleku tagamisel ja hübriidohtudega võitlemisel.

Kommentaarid
(Külastatud 1,959 korda, 1 külastust täna)