Ukraina president Volodõmõr Zelenski vallandas ühe oma kõrgeima sõjaväeülema pärast teateid, mis kritiseerisid tema tegevust 28-kuulise sõja jooksul.

Ukraina relvajõudude ühendjõudude ülem kindralleitnant Juri Sodol oli üks mitmest, kes kaotas koha Kiievi sõjaväelise juhtkonna ümberkorralduste käigus, vahendab Daily Mail.

Ukraina Aasovi pataljoni juhi Bohdan Krotevitši kirjas süüdistati kindralit tõsistes sõjalistes möödalaskmistes, kui Ukraina üritab Venemaa kurnavale sissetungile vastu seista.

Krotevitš ei nimetanud Sodolit nimepidi, kuid märkis Telegramis, et komandör „on tapnud rohkem Ukraina sõdureid kui ükski Venemaa kindral”.

Muudatused peegeldavad laiemat pinget relvajõududes pärast seda, kui Zelenski vahetas veebruaris kindral Valeri Zalužnõi kindral Oleksandr Sõrski vastu.

Sodol asendatakse brigaadikindral Andri Hnatoviga, keda Krotevitši hilisemas avalduses hinnati „väga heaks ohvitseriks”.

„Otsustasin asendada Ukraina relvajõudude ühendjõudude ülema kindralleitnant Juri Sodoli brigaadikindral Andri Hnatoviga,” ütles Zelenski esmaspäeval oma igapäevases õhtukõnes.

Zelenski ei täpsustanud strateegilise planeerimisega seotud ametikohalt vallandamise põhjuseid.

Kuid muudatus järgnes Krotevitši kriitikale, kahetsedes Telegrami postituses, et „lahingupataljoni ja brigaadi ülemad antakse kohtu alla vaatluspunkti kaotamise pärast, kuid kindralit ei anta kohtu alla piirkondade, kümnete linnade ja tuhandete sõdurite kaotamise pärast”.

„Kõik sõjaväelased saavad nüüd aru, kellest ma räägin, sest 99 protsenti sõjaväelastest vihkab teda selle eest, mida ta teeb,” jätkas ta nimesid nimetamata.

Azovi komandör Bogdan Krotevitš oli päev varem esitanud SBU julgeolekuteenistusele kaebuse, nõudes Sodoli tegevuse uurimist.

Ukraina väljaande Ukrainska Pravda poolt tsiteeritud lekkinud raportis öeldi, et Krotevitš on valmis Sodoli vastu tunnistama.

Sodoli asendaja Hnatov on alates 2022. aastast töötanud Lõuna sõjaväepiirkonna ülema asetäitjana ja mängis juhtivat rolli suure osa Hersoni oblasti lõunaosa Venemaa sissetungijate käest tagasivõitmisel.

Eelmise, 2023. aasta kevadel juhtis ta Ukraina idaosas Bahmuti kaitset – linnas, mis pärast mitu kuud kestnud lahinguid lõpuks Vene vägede kätte langes.

Krotevitš kirjeldas pärast presidendi teadaannet sotsiaalmeedia postituses Hnatovit kui „väga väärt ohvitseri”.

Kuna Vene väed on viimastel kuudel saavutanud edu ja liikunud aeglaselt läbi Ukraina idaosa, on sõjavägi läbi teinud märkimisväärseid muutusi.

Sõjaväe kõrgeim komandör Valeri Zalužnõi vallandati veebruaris pärast avalikke erimeelsusi Zelenskiga sõja läbiviimise üle.

Ukraina – mis jääb Venemaast maha relvastuse ja sõdurite arvu poolest – on olnud kuude kaupa kaitses ning Moskva väed on pea iga nädal juurde vallautanud uusi külasid, kuid suuremat läbimurret tegemata.

Pärast pealetungi taasalustamist Ukraina põhjaosas Harkivi oblastis liikus Venemaa läbi mitmete Ukraina asulate, enne kui leidis vastupanu.

Rünnak tõi kaasa muutuse, kus USA loobus oma piirangust lubada Ukrainal tulistada oma relvi ainult Ukraina piires, võimaldades Kiievil rünnata Venemaa-siseseid sihtmärke suure võimsusega kaugmaarakettidega.

Venemaa poolt annekteeritud Krimmi sadamalinnas Sevatoopolis hukkus pühapäeval alla kukkunud rusude tõttu viis inimest, sealhulgas kaks last. Samuti sai vigastada üle 100 inimese.

Viimase eskalatsiooni käigus teatas Venemaa, et USA tarnis relvad, samal ajal kui USA sõjavägi oli neid sihtinud ja andmeid esitanud.

USA kaitseministeeriumi Pentagoni pressiesindaja major Charlie Dietz ütles, et „Ukraina teeb ise oma sihtmärkide otsuseid ja viib läbi oma sõjalisi operatsioone”.

Üks USA ametnik ütles hiljem, et Ukraina ei sihtinud tsiviilisikuid.

Paistis, et venelased suutsid kinni püüda ATACMS-i raketi, mis oli sihikule võtnud raketiheitja, ning ATACMS plahvatas koos randa sadanud kildudega, lisas Ameerika ametnik.