Soomlased on hakanud Rootsi kolima – sel on mitu põhjust

„Ma ei plaani enam tagasi tulla. Siin on nii tore.” Nii räägib Helsingist Stockholmi kolinud Jenny. Eelmisel sügisel lahkus ta kodulinnast, sest viimastel aastatel hakkas õhkkond süngeks muutuma.

Kõigepealt tuli koroonaviiruse pandeemia oma piirangutega ja kui maailm lõpuks avanes, hakkasid paljud sõbrad valmistuma Soomest ära kolimiseks, vahendab Helsingin Sanomat.

„Hakkasin mõtlema, et peaksin siit [Helsingist] kuhugi pääsema,” sõnab ta.

Uueks koduriigiks valis ta Rootsi, kuna ta sai võimaluse minna tööle oma tööandja Stockholmi kontorisse. Jenny töötab investorite kommunikatsiooninõustajana kommunikatsioonibüroos Miltton.

Paljud asjad tunduvad Stockholmis paremini olevat kui Helsingis. Töösse ei suhtuta alati sama tõsiselt.

„Ma ei ütle, et meil siin palju tööd ei tehta, aga Soomes on ehk teistmoodi, et me tõesti oleme nina ekraanis kinni,” räägib ta.

Ühe pingevabama suhtumise näite võib tuua lõunatundidest. Soomes võietakse lõuna ajal kiirelt salat ette ja süüakse ära arvuti taga olles, et oleks tõhusam. Rootsi kolleegid ei suhtu sellesse positiivselt.

„Siin, kui kell on 12, paneme arvutid kinni, sööme koos ja räägime muust kui tööst,” sõnab ta.

Aga kõige rohkem tundub Stockholm palju elavamana kui Soome – isegi väljaspool suvekuusid. Linnas liigub rohkem inimesi ja seega on nõudlus ka erinevate teenuste järele. Ka söögikohad on pidevalt täis.

„Esmaspäevast pühapäevani tuleb teha broneering, kui lähed restorani sööma, sest need täituvad ka argipäeviti,” räägib Jenny.

Ka restoranides söömine ja ostlemine on odavam kui Helsingis. Eurode kasutajad on Rootsi krooni nõrgenemisest võitnud, kuid Jenny hinnangul on teenuste hinnatase madalam ka seetõttu, et erinevate teenuste valik on nii lai.

Kui Soomes planeeritakse elu ja kohtumised sõpradega nädalaid ette, siis Jenny sõnul on tema elu Stockholmis palju spontaansem.

„Kui tahan Soomes teatrisse minna, on see suur protsess ja projekt. Siin on selleks madalam lävi. Ma ei tea, kas see on hind või üldine elustiil, mis paneb sind tahtma seda teha ja minna,” sõnab ta.

Jenny pole Rootsis parema elu otsimisel sugugi erand.

Aastatel 2010–2022 oli ränne Soomest Rootsi haripunktis 2016. aastal, kuid viimase kümnendi lõpu poole see rauges. 2022. aasta andmete põhjal on ränne taas ülespoole pöördunud.

Kui Helsingin Sanomat tegi veebiküsitluse Rootsi elama asunute kogemuste kohta, ütlesid paljud, et kolisid paremaid töövõimalusi otsima.

Üks vastaja märkis: „Kolimist mõjutasid karjääriväljavaated ja kultuur. Esimest korda elus tunnen, et ka tulevikus on minu jaoks tööd. Tahan kasvatada oma tulevasi lapsi riigis, kus tulevik on lootusrikas.

Teine kirjutas: „Ma ei paistnud Soomes tööotsijate hulgas mitte millegi poolest silma. Soomes töötaksin ilmselt jätkuvalt segakaupade poes. Nüüd töötan Rootsis pangas andmeanalüütikuna. Majanduse üldine olukord on lihtsalt parem.”

Kolmas: „Kolisin töö pärast Rootsi. Töötan ülikoolis teadlase ja õppejõuna ning Soome hariduskärped on muutnud Soome tööle saamise võimatuks ning väljavaated akadeemiliseks karjääriks Soomes on lootusetud.”

Paljud vastajad on arvamusel, et Rootsis on tulevikuväljavaated üldiselt helgemad ja õhkkond avatum. Vastustes kerkisid Rootsi kasuks esile ka rahaküsimused nagu ekspertide maksueelis ja pärandimaksu puudumine, aga ka üldine elatustase.

Nii nagu Jenny, ütlesid vaid vähesed, et igatsevad Soome tagasi.

Üks Göteborgi kolinud vastaja märkis, et nad kaalusid paari aasta eest koos abikaasaga Soome naasmist. Pärast kaalumist otsustasid nad siiski jääda.

„Loetlesime plussid ja miinused, Rootsi võttis ülekaaluka võidu. Kolme lapse saamine on Rootsis palju soodsam kui Soomes – üks suur tegur. Elu on lihtsam, sul on rohkem raha. Me naudime Göteborgi, mis on rahvusvaheline ja seal on palju võimalusi välistöötajatele. [- -] Inimesed on avatumad ja usuvad ka võõrtöötajatesse.”

„Läksime Rootsi kõrgharidusega töö pärast, mitte niivõrd parema otsimiseks või reaktsioonina Soome ühiskonnale. Mis on aga mõne aastaga selgelt muutunud, on meie pere valmisolek Soome tagasi pöörduda: äraoleku ajal on Soomes poliitiline ja ühiskondlik diskussioon lähtunud sellest, mis on halvasti ja kust kärpida; tuleviku osas maalitakse ähvardavaid pilte ja vähesed usuvad, et tulevikus läheb paremini. Rootsis tundub, et inimestel on põhimõtteliselt tugev usk tulevikku. Ja siis on maksustamine; Rootsis on ekspertide maksusoodustus viieks aastaks, pärandimaksu ei ole.”

Kuigi raha ei olnud Jenny puhul Rootsi mineku põhjuseks, on temagi mänguliselt mõelnud, kuidas meelitada oma vanemaid pärimise põhjustel sinna elama. Rootsis pärandimaksu ei kohaldata.

See mõte on osaliselt humoorikas, kuid samas arvab Jenny, et maksuotsused võivad oluliselt mõjutada seda, kuidas inimesed oma elukohta valivad.

„Soomes on tarbijate ostujõud juba pikka aega nii nõrk olnud, et ma ei imestaks, kui paljud jõuavad mõttele, et nüüd ei jää enam millegi toreda jaoks raha üle, et kust mujalt saaks paremat elu,” räägib ta.

„Rootsi on selles mõttes üsna lihtne koht, et tegelikult ei pea loobuma millestki, mis teil Soomes on, kuid võib-olla on võimalus saada midagi enamat.”

Kommentaarid
(Külastatud 15,182 korda, 1 külastust täna)