Soome mereväe sõdur läks merest päästma õppenukku, kuid uppus ise.

Juhtum oli eelmise, 2023. aasta lõpus, kui viidi läbi mereväe päästeõppus, millel osales raketikaatri PGG Tornio kogu 24-liikmeline meeskond. Õppus toimus Soome lahes Lääne-Uusimaal Porkkalanniemi lähedal, vahendab Ilta-Sanomat.

Laeva tekil valmistusid õppuseks kaks vetelpäästjat. Mõlemad olid kogenematud, sest üks oli läbinud pinnaltpääste kursuse augustis 2023 ja teine ​​alles novembris 2023. Mõlemale oli õppus esimene omataoline.

Õppusel tuli ujuda 20–50 meetrit õppeotstarbelise nukuni ja see päästa. Tuul oli merel tugev ja veetemperatuur oli 2 kraadi.

Sõdurid panid selga vetelpäästeülikonnad. Kaenla alla oli nööritud päästerõngas, millega vetelpäästja ja nukk pidi laevale tagasi tõmmatama.

Õppuse käigus ilmnesid probleemid juba esimese vetelpäästjaga, kuid tõeliselt tõsise pöörde võttis olukord teise päästja teele asumisel.

Sõdur jõudis nuku juurde ja teda hakati laevale tagasi tõmbama, kuid mõne aja pärast andis sõdur kätega hädasignaali. Laeva kapten märkas, et sõdur vajus tavapärasest sügavamale. Samuti oli teda raske laeva poole tõmmata ja sõdur vajus kohati vee alla.

Kui sõdur laeva lähedale toodi, oli ta teadvuseta. Tekil leiti, et sõdur on elutu. Kohe alustati elustamisega ja laev suundus Upinniemisse. Kiirabiautod olid laeva ootamas ja sõdur viidi helikopteriga Meilahti haiglasse, kus ta viis päeva hiljem suri.

Õnnetuste uurimiskeskuse (OTKES) ülevaatest selgub, et päästja ülikond hakkas meres kohe veega täituma. Ülikonnal puudus äravooluklapp. Mereväe info kohaselt on ülikonna kontrollimine sõduri enda kohustus. Samuti leiti, et ülikond oli sõduri jaoks liiga suur, mistõttu oli vees liikumine raskendatud.

OTKES-e hinnangul põhjustas uppumise see, et õppuse ohutust ei olnud piisavalt tagatud ning isiklikule vastutusele pandi liiga palju rõhku.

OTKES-e raporti järgi hukkus eelmisel aastal tööõnnetustes 23 inimest.