Soome autorilt ilmus raamat, kus osa tegevusest toimub Eestis

Soome autorilt Risto Vuorinenilt ilmus raamat „Vastaskalda kutse”, kus üks peategelastest on pärit Eestist.

„Vastaskalda kutse” on lugu kahe riigi inimestest keset suuri murranguid. Romaan kajastab nende rõõme ja muresid Soome Lõuna-Pohjanmaalt pärit Jaakkola perekonna silmade läbi. Kahe põlvkonna jooksul on neil tugevad sidemed Soome lahe lõunaosaga, alates Viru hotelli ehitusest kuni Eesti iseseisvuse esimeste raputavate aastateni.

Kui Nõukogude Liit kokku variseb, algab Soomes lama – majandussurutis, mis kiirendab transpordiettevõtja Antti Jaakkola elu liikumist rahalise ja vaimse katastroofi suunas. Jaakkola pere sidemed Eestiga tugevnevad, kui perepoeg Ingo armub Setumaalt pärit varieteetantsijanna Ingasse, kellest saab kõigi raskuste kiuste edukas muusikalitäht nii Soomes kui ka Eestis.

Romaan harutab lahti Eesti allilma reeglid, võttes samal ajal luubi alla Soome pankade tegevuse. Seda viimast peetakse 1990. aastatel kümnete tuhandete ettevõtete pankrottide ja lugematute enesetappude põhjuseks.

„Vastaskalda kutse“ on ka lugu muusika tervendavast mõjust ning selle tähtsusest rahvaste ja põlvkondade ühendamisel. Romaani keskse tegelase Ingo Jaakkola erineva taustaga tuttavate kaudu avaneb mitmekülgne pilt Eestist ja Soomest vana ja uue ajastu murdepunktis.

Risto Vuorinen (s 1950) on Soome ajakirjanik, kirjanik ja ürituste korraldaja. Ta alustas ajakirjanikukarjääri suvereporterina Yleisradio Seinäjoki toimetuses 1970. aastal. Pärast ajakirjandusõpingute lõpetamist Tampere ülikoolis jätkas ta uudiste- ja päevakajaliste sündmuste reporteri ja produtsendina Yle Pohjanmaa raadios.

Maakonnaraadiost siirdus Vuorinen Eestisse, kus on toimetanud üle kahekümne aasta uudiste- ja päevakajalisi saateid, peamiselt Yle raadio- ja teleuudistele. Ta on töötanud ka ETV Tartu toimetuse produtsendina.

Vuorineni eestvõttel algatati 1979. aastal Seinäjokil muusikafestival Provinssirock ning 1998. aastal Baltimaade suurim talvine kalapüügi- ja meelelahutusüritus Pühajärve Kuldkala.

Kommentaarid
(Külastatud 545 korda, 1 külastust täna)