Vastupidiselt ootustele on Venemaa relvatoodang pärast sanktsioonide kehtestamist plahvatuslikust kasvanud, selgub värskest uuringust.
Lääne sanktsioonid ei ole suutnud õõnestada Venemaa relvatootmist ja Moskval on Ukraina-vastase sõja ajal õnnestunud palhavtaulsikust kasvatada võtmerelvade tootmist, selgub Londonis asuva mõttekoja värskest uuringust, mida vahendab NBC News.
Sanktsioonide kehtestamist on takistanud Lääne valitsuste liiga ettevaatlik otsuste tegemine ja viivitused luureandmete jagamisel Lääne liitlaste vahel, öeldakse Royal United Services Institute’i raportis.
Kuigi USA ja tema partnerid on viimase kahe aasta jooksul reklaaminud tervet rida sanktsioone, et takistada Moskva juurdepääsu relvade ehitamiseks vajalikele varuosadele, on Venemaa uuringu kohaselt järsult suurendanud suurtükiväe mürskude, tiibrakettide, ballistiliste rakettide ja droonide tootmist pärast 2022. aastal toimunud sissetungi Ukrainasse.
Enne Vene vägede sissetungi 2021. aastal tootis Moskva aastas 56 tiibraketti Kh-101. Möödunud, 2023. aastal valmistas ta uuringu kohaselt 460 tiibraketti. Venemaa ballistiliste rakettide Iskander varud on samuti järsult kasvanud, umbes 50-lt enne sissetungi 180-le, kuigi Venemaa on lahinguväljale saatnud suure hulga rakette.
Rakettide ja droonide laskemoona tootmiseks sõltub Venemaa välismaalt imporditud mikroelektroonikast, kuid USA ja Euroopa meetmed ei ole suutnud blokeerida Moskva juurdepääsu nendele elektroonika komponentidele. Uuringu kohaselt on Venemaa säilitanud piisaval hulgal Iiri ettevõtte toodetud antenne, mida kasutatakse pommide liugurikomplektides.
Venemaa relvatootmise laiendamine annab selgeid tõendeid selle kohta, et tuhanded Lääne sanktsioonid on osutunud ebatõhusaks, öeldakse uuringus. „Kokkuvõttes võib öelda, et vaatamata paljude riigiteenistujate usinatele jõupingutustele, mida toetab poliitiline tahe Venemaa sõjatööstuse toodangut häirida, pole mingeid tulemusi ette näidata,” öeldakse uuringus.
USA rahandusministeerium teatas sel kuul uutest sanktsioonidest seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse, sealhulgas karistused Venemaa majandusega tegelevatele välispankadele ja piirangud teatud USA-s toodetud tarkvara ja IT-teenuste ekspordi blokeerimiseks Venemaale.
Uuringu autorid väidavad, et USA-l ja tema liitlastel on endiselt võimalik Venemaa relvatootmiseks vajalike elektroonikakomponentide, tööpinkide ja toorainete tarnimist piirata või kulusid tõsta.
Sanktsioonide mõju tagamiseks peavad valitsused kiiresti jagama värskeid luureandmeid, sealhulgas salastatud teavet, et võimaldada ekspordikontrolli või -meetmete õigeaegset jõustamist. Lääne valitsused peaksid moodustama „luure ühendkeskuse”, mis võiks luua „ühise tunnustatud sihtpildi Venemaa kaitsetööstusest”, öeldakse.
Parem luureandmete jagamine võimaldaks liitlastel võtta koordineeritud meetmeid, sealhulgas salajasi meetmeid, et vähendada Venemaa relvatootmist, öeldakse raportis.
Tootmisprotsessis on „mitu etappi, kus sekkumine, nii avalik kui ka varjatud, võib põhjustada viivitusi, kvaliteedi halvenemist või Venemaa relvatootmise kulude tõsist tõusu,” öeldakse raportis.
