Ukraina karm reaalsus: tuhanded mehed riskivad eluga, kui üritavad riigist põgeneda, et pääseda rindele saatmisest

Voolav vesi võib olla reetlik, kaldad on järsud ja mudast libedad ning jõesäng on kaetud sakiliste varjatud rahnudega.

Ometi leiavad Ukraina piirivalvurid sageli oma saaki – mobilisatsiooni eest põgeneda püüdvaid mehi – nendes ohtlikes tingimustes ujumas, püüdes ületada Tisza jõge, kus see moodustab piiri Rumeeniaga, vahendab New York Times.

Leitnant Vladõslav Tonkoštan pidas hiljuti kinni mehe kaldal, kus too valmistus ületama jõge lootuses taaskohtuda oma naise ja lastega, keda ta polnud näinud kaks aastat pärast seda, kui nad teise Euroopa riiki põgenesid.

See, et tuhanded Ukraina mehed on otsustanud sõdima mineku asemel oma elu jõge ujudes ületades ohtu seada, tõstab esile väljakutse president Volodõmõr Zelenskile, kui ta püüab mobiliseerida uusi sõdureid pärast enam kui kaks aastat kestnud verevalamist ja verist kaevikusõda Venemaaga.

„Me ei saa neid inimesi hukka mõista,” ütles leitnant Tonkoštan. „Aga kui kõik mehed lahkuvad, kes kaitseb Ukrainat?”

Kuna Venemaa on viimastel kuudel lahinguväljal initsiatiivi haaranud, sõltub Ukraina võime end kaitsta oma relvaarsenali täiendamisest, mis on suuresti liitlaste otsustada, ja sõdurite mobiliseerimisest kodus.

Kuid üha rohkemate meeste värbamine on olnud eriti keeruline ja poliitiliselt laetud. Pärast kuudepikkust viivitust ja arutelu võttis Ukraina parlament neljapäeval vastu seaduse mobilisatsiooni laiendamiseks, kaotades mõned meditsiinilised ja muud erandid, suurendades sõdurite palka ja karmistades karistusi mobilisatsioonist kõrvale hiilimise eest. Zelenski kirjutas eraldi alla seadusele, millega alandatakse värbamise vanusepiiri 27-lt eluaastalt 25-le.

Kindralid ütlevad, et Ukraina sõdurite puudus on muutunud teravaks. Ukraina idaosas asuvate vägede ülem kindral Juri Sodol ütles neljapäeval parlamendis peetud kõnes, et venelaste arv ületab teatud rinde osades ukrainlasi rohkem kui seitse ühe vastu.

See oli üks esimesi avalikke hinnanguid riigi idaosas asuvate jõudude tasakaalu kohta, mille andis kõrge Ukraina sõjaväejuht. Kindral Sodol ütles parlamendi liikmetele, et Ukraina vajab ühte sõdurit iga 10 meetri kaeviku kohta 1000-kilomeetrisel rindel.

Paljud ukrainlased, kes tormasid sõja esimestel päevadel vabatahtlikuna lahingusse, on sellest ajast peale pidevalt võidelnud, aasta peale on neil vaid kaks nädalat puhkust. Sõdurid võetakse teenistusse kuni sõjategevuse lõpuni, ilma teenistuskohustusest vabastamise kuupäevata. Kuna hukkunute arv on kõrge, on sõjaväelaste sõnul sõjaväkke värbamine nagu üheotsa pileti saamine rindele.

Kuna Ukraina väljavaated lahinguväljal on nõrgenenud, on mobilisatsioonist kõrvale hiilimine kasvanud.

Ukraina lääneosa piirialade küngastel ja jõeorgudes on mujalt riigist pärit mehed püüdnud vältida värbamist, sisenedes Euroopa riikidesse, kus nad taotlevad pagulasstaatust.

Rumeenia võimude teatel on pärast Venemaa sissetungi nendepoolsele kaldale Tisza jõge ilmunud üle 6000 mehe. Kõik aga kohale ei jõua. Mõlemale kaldale on uhutud 22 mehe surnukehad, ütles Mukatševo piirivalveüksuse pressiesindaja leitnant Lesja Fjodorova.

Ametnike sõnul on tõenäoliselt uppunud rohkem inimesi, kuigi nende surnukehi pole kunagi leitud. Hukkunute tõttu on jõgi saanud sünge hüüdnime Surmajõgi, kuigi see asub rindel toimuvast sõjategevusest sadade kilomeetrite kaugusel.

Samuti lipsavad mehed üle piiri mägiradadel või üritavad võltsitud dokumentidega piiripunktide kaudu väljuda.

Väljaränne on muutnud salakaubaveo olemust Ukraina Karpaatides, mis piirnevad nelja Euroopa Liidu riigiga: Poola, Slovakkia, Ungari ja Rumeeniaga. Piirivalvurid ja kohalikud ametnikud väidavad, et salakaubavedu, mis kunagi keerles ümber salasigarettide, on peaaegu täielikult muutunud mobilisatsioonist kõrvalehiilijate smugeldamiseks.

Piirivalvurite sõnul peavad nad ebaseaduslikult piiri ületada üritanud mehed kinni ega oska konkreetsel juhul täpsustada, kas mees vältis mobilisatsiooni, mille otsustab kohus. Kuid meeste piiriületuste trend on selge.

Eelmisel, 2023. aastal paljastas Mukatševo piirivalveüksus 56 kuritegelikku jõuku, mis aitasid Ukraina meestel sõja ajal ebaseaduslikult riigist lahkuda, ütles leitnant Fjodorova. Ta ütles, et piiriületuse hinnad on pärast sissetungi tõusnud 2000 dollarilt inimese kohta 10 000 dollarini. Seevastu sigarettide seljakoti salakaubavedu maksab vaid 200 dollarit.

Piiriäärsetele kiirteedele on kerkinud kontrollpunktid, kus kontrollitakse autosid, et leida mehi, kes võiksid üritada riigist lahkuda. Ja piiri äärde on valvurid üles pannud täiendavaid infrapunakaameraid ja andureid, mille käivitavad sammud, ütles leitnant Fedorova.

Mobilisatsioonist kõrvalehoidjate voog lääne poole peegeldab seda, kui suur sõjatont ähvardab Ukraina meeste elusid, kes seaduse järgi peavad riigis püsima.

Enamik mehi läheb sõtta värbamise korral pigem kohale kui põgeneb, ütles sõjaväe värbamisbüroo ülem Ukraina lääneosas Užhorodis, seersant Mõhailo Pavlov. Lahinguveteran sai enne värbamisohvitserina tööle asumist rindel haavata.

Ta ütles, et räägib meestega, keda ta valib, kirjeldab rindel toimuvatja kinnitab, et nad saavad oma võimalusi parandada, kui nad hästi treenivad.

„Kõik kardavad surra, kuid me püüame panna neid vaatama seda teistsugusest vaatenurgast,” ütles ta – ellujäämise vaatenurgast. Ta kirjeldab ausalt ka juhuslike suurtükiväe mürskude ohtu.

Sellegipoolest võivad jõupingutused mobilisatsiooni vältimiseks olla keerukad. Hiljutisel hommikul, mõne minuti jooksul pärast seda, kui ametnikud alustasid patrulli paberite kontrollimiseks, jälgisid suhtlusvõrgustiku Telegram postitused nende liikumist, hoiatades mehi, kes soovivad värbamist vältida.

„Petofi väljak,” hoiatas postitus kanalis Užhorod Radar, mis jälgib värbamisametnikke, kui nad läbivad Sandor Petofi väljakut. Kiievis avaldab sarnane sait Kyiv Weather naabruskondades patrullide viibimise ohtu päikesepaisteliseks, pilviseks ja vihmaseks.

30-aastane keevitaja Vitali Semon otsis ühel hiljutisel hommikul dokumente kontrollivate sõdurite jaoks närviliselt taskust passi ja kirjeldas oma kahte vabastust – seljahaiguse ja eaka isa hooldajana. Tema paberid vaadati läbi. „See on praegu meie reaalsus,” ütles ta dokumendikontrolli kohta.

Piirile lähemal asuvates külades sõidavad Ukraina teistest piirkondadest pärit autod sageli mööda tänavaid ja maanteid, kui mehed otsivad võimalusi riigist lahkumiseks, ütles Tornivtsi linnapea Fedir Koval. Küla viimastest majadest avaneb vaade aiale piki Slovakkia piiri.

Enne Venemaa sissetungi mõjutas paljude inimeste elu sigarettide salakaubavedu, mida tehti Euroopa Liidu kõrgete maksude vältimiseks, ütles ta. Salakaubaveoga rahastati mõningaid uhkeid kodusid ja uusi autosid.

„See oli kasulik kõigile,” ütles ta. Küla kohal ja Slovakkia piiri suunas sumisesid sigaretikarpe kandvad droonid, mis vahel tänavatele kukkusid. Mõned salakaubavedajad loopisid sigarette katapultide abil üle piiritara.

Kuid see on ärina hääbunud, kuna värbamisest kõrvalehoidjate smugeldamine on tulusam. Fedir ütles, et salakaubavedajad on hakanud palkama romadest giide, et mehi Ukrainast välja juhtida.

Andri Benjak, kes on ise roma ütles intervjuus, et ta võeti kinni, kui juhatas kahte ukraina meest Ukraina ja Slovakkia vahelise piiri kehvemalt valvatud lõigu poole. Ta ütles, et on püüdnud raha teenida, et oma lastele süüa osta. Ta veetis nädala vanglas ja maksis trahvi.

Piirivalvurite sõnul üritatakse Tisza jõge ületada enamasti öösiti, kui voolu kiirust ja jõe laiust on raskem hinnata. Valvurid avaldasid eelmisel aastal veebis videoid surnukehade leidmisest, et heidutada mehi ujumisega riskimast.

Ühes videos karjub kiire vooluga vees ebakindlalt seisev mees appi. Valvurid karjuvad vastu: „Ära libise; oota!”

Mees aga kaotas tasakaalu ja ta pühiti minema enne, kui päästjad temani jõudsid. Ametnike sõnul surnukeha ei leitud.

Ilmselt oli mees püüdnud vältida sõjas hukkumise ohtu, kuid „ta suri ikkagi” jões, ütles leitnant Fjodorova. Ta ütles mobilisatsioonist hoidujate kohta: „Nad näevad jões oma võimalust elada, sest nii palju sõdureid sureb rindel.”

Kommentaarid
(Külastatud 937 korda, 1 külastust täna)