Vantaa koolitulistamises kahtlustataval lapsel on lastud pärast tegu korra järelevalve all oma vanematega kohtuda. Kohtumised ilma politsei kohalolekuta pole esialgu võimalikud. Lastekaitsevoliniku sõnul on lastekaitses tavaks kontakte piirata, kui seda peetakse lapse huvide vastaseks.
Vantaa Viertola koolis teisipäevases tulistamises kahtlustatav poiss ei olnud eilse kolmapäevani oma vanematega kohtuda saanud, kuid nüüd on kohtumine järelevalve all õnnestunud, vahendab MTV.
Esialgu on laps sotsiaalameti, mitte politsei hoole all, sest ta on alla 15-aastane, mis tähendab, et kriminaalvastutusele teda ei võeta.
Kriminaalkomissar Kimmo Hyvärinen Ida-Uusimaa politseist ütles kolmapäeval MTV saates Rikospaikka, et poisil ei olnud eeluurimise ohutuse tagamise vajaduse tõttu sel ajal võimalik vanematega kohtuda.
Loomulikult arvestame lapse vajadust oma vanematega kohtuda, kuid väga oluline on eeluurimine korralikult läbi viia, ütles Hyvärinen.
Praeguses etapis, kui on käimas eeluurimine, on tal lubatud teatud olukorras kohtuda oma vanematega järelevalve all. Vanematega koos elamist ei saa praeguses etapis ette kujutada enne, kui kõik asjaosalised on üle kuulatud.
Politsei teatel lubatakse poisil kohtuda oma vanemate ja teiste sugulastega pärast seda, kui kogu kahtlustatavate ring on üle kuulatud ja nendega räägitud.
Lõppkokkuvõttes on see edaspidi sotsiaalvõimude otsus, sõnastab Hyvärinen.
Eeluurimise tagamiseks on oluline, et lähisugulased saaks üle kuulatud enne, kui neil on lastud poisi endaga järelevalveta vabalt rääkida, lisas ta.
Lastekaitsevolinik Elina Pekkarinen ütles, et kui taolises olukorras on käimas politseiuurimine ja laps on alla 15-aastane, saab rakendada piiravaid meetmeid.
Lastekaitses on tavaline, et lapse suhtlemine on piiratud osapooltega, keda võib pidada ühel või teisel viisil lapse huvidega vastuolus olevaks, sõnas ta.
„See on kindlasti katse teada saada, mis on juhtunud, nii et ma kujutan ette, et kontakti piiramine on õigustatud,” ütles Pekkarinen.
Pekkarinen usub ja usaldab, et võimud on kasutanud diskreetsust.
Kui lastekaitses või mõnes ametiasutuses tehakse lapsi puudutavaid otsuseid, tuleb kaaluda ka lapse huvisid, märkis ta.
Pekkarinen ütles, et sarnaseid kontakti- ja liikumispiiranguid saab teha ka nn vägivallajuhtumite puhul.
Lastekaitses saab kontakti ja liikumisvabadust piirata teatud aja jooksul, näiteks rünnaku puhul, kus eesmärgiks on välja selgitada, kuhu laps on rünnaku käigus liikunud ja mis siis juhtunud on, räägib Pekkarinen.
Pekkarineni sõnul võib suhtlemist ja liikumisvabadust piirata pikka aega, kuid piirangud nõuavad regulaarset ülevaatamist.
Piiranguid ei tohi kunagi pikendada pikemaks ajaks, kui see on hädavajalik. Kindlasti ei saa suhtlust ega liikumisvabadust piirata, sõnab ta.
Vantaa teos kahtlustatav on rääkinud koolikiusamisest. Elina Pekkarinen soovib juhtida tähelepanu sellele, et vägivald ei õigusta selle kasutamist kättemaksuna.
Tahaksin märkida, et enda kogetud kiusamine või vägivald ei õigusta kunagi vägivalla kasutamist kättemaksuks või teiste inimeste vastu. Vägivald on alati vale ja me peame selle vastu võitlema, sõnab ta.
