Helsingi paha haisu allikas selgus – see võib olla üllatav

Helsingi piirkonda kimbutanud haisu allikaks on Lätis Liivi lahes asuv soine Kemeri looduspark, teatab Helsingi päästekeskus sotsiaalmeedias.

Teate järgi on ilmastikuolud olnud soodsad, et väävlihais kandub Lätist Soome. Madalrõhkkond tugevdas tuuli, mis lükkasid haisva õhu Helsingi poole, vahendab Ilta-Sanomat.

Viimaste päevade ilmastikuolud on olnud soodsad selleks, et väävliühendid tõuseksid õhku ja liiguksid Helsingi piirkonda, edastab päästekeskus.

Soome ilmateenistuse valvemeteoroloogi Paavo Korpela sõnul on see oletus, kuid mitmed märgid viitavad sellele, et haisu allikaks on Läti soine ala. See soo on Helsingist linnulennult umbes 400 kilomeetri kaugusel.

Samas ei ole hais inimestele kahjulik, kui seda ei peeta häirivaks, ütles Korpela agentuurile STT.

Sügaval rabas toimuvad keemilised protsessid, mis tekitavad väävlihaisu. Soome ilmateenistus on Korpela sõnul arutanud võimalust, et rabas tekkinud ühendid on terve talve lume all podisenud ning kevadel on neid tavapärasest suuremal hulgal eraldunud.

Lumikate takistab talvisel ajal haisu eraldumist ja selle sulamisel eraldub ajutiselt rohkem ühendeid, märgib Korpela.

Ilmastikuolud on toonud haisu Soome. Üle raba on mitu päeva puhunud nõrk tuul, vertikaalsuunas on õhk halvasti segunenud. Seetõttu on väävliühendid jäänud õhku. Pärast seda on madalrõhkkond tuuli tugevdanud, mis lükkas õhu Soome ja Helsingi ranniku poole.

„Selline spekulatsioon on meil tekkinud asja kohta,” ütles Korpela.

Soome ilmateenistus ei oska hinnata, kas Helsingis lihavõttepühade ajal täheldatud paha haisu allikas oli sama.

Esimesed väävlihaisu vaatlused tehti nädal tagasi pühapäeval, kuid siis jäi haisu allikas selgusetuks. Muu hulgas oletati haisu põhjustajaks tööstusheitmeid, Venemaa prügilat ja Peterburi ees asuvat tammiala.

Lõhnavaatlusi on nüüd pühapäeval tehtud pealinna ümbruses, näiteks Herttoniemis, Roihuvuoris, Hermannis, Sompasaaris ja Espoos Vermonniitys.

Haiseb väävli järele, haisu kirjeldaksin kui mähkmeprügi, mis on kaua kinnises kohas olnud, kirjeldab Espoos haisu täheldanud inimene.

See haiseb nagu mädanenud prügi. Biojäätmed, kirjeldas Torpparinmäkis elav inimene.

Anonüümses Jodeli keskkonnast on tehtud vaatlusi Helsingi ümbruse haisu kohta. Jodelis on haisu täheldatud vähemalt Pasilas, Kalasatamas ja Kamppis.

Seekord haiseb see eheda pasa järele, kommenteeris üks Jodeli kasutaja.

Kemeri rahvuspark asutati 1997. aastal ja selle suurus on 38 000 hektarit. Park piirneb Liivi lahega. Vaatamisväärsus on Kemeri oaasisoo, mis oma 60 ruutkilomeetri suuruse pindalaga on suurem kui näiteks Soome Torronsuo.

Kommentaarid
(Külastatud 1,625 korda, 1 külastust täna)