12-aastane Soome koolitulistaja võidakse koju lasta

Eile teisipäeval, 2. aprillil Vantaa Viertola kooli Jokiranta õppehoones tulistanud 12-aastane poiss võetakse sotsiaalametkondade kontrolli alla, sest ta ei ole oma vanuse tõttu kriminaalkorras vastutav.

Tulistamises hukkus 12-aastane poiss ja kaks 12-aastast tüdrukut said raskelt haavata, vahendab Iltalehti.

Ametliku protsessi esimene etapp on lapse kaitse ja pikemaajalised otsused tehakse alles hiljem. Üldhinnangu annavad lastekaitse sotsiaaltöötajad.

Kohene kaitse võib praktikas tähendada lapse paigutamist väljapoole kodu, näiteks lapse vajadustele vastavasse asenduskodusse, kasutades lastekaitse meetodeid, ütleb organisatsiooni Päästke Lapsed arendusjuht Maija Vihervirta.

Üks võimalus selle kohese kaitse rakendamiseks on eraldi asuv üksus.

Neid profileeritakse veidi erineval viisil, näiteks ainete kuritarvitamise ravi, käitumisprobleemid või vägivald. Lastekaitses on lapse asjade eest vastutava sotsiaaltöötaja ülesandeks hinnata, milline üksus vastab kõige paremini lapse vajadustele, sõnab ta.

Vihervirta sõnul on lapse paigutamise kestus alati juhtumipõhine.

Kohene kaitse, mida kasutatakse kriitilistes olukordades, võib kesta maksimaalselt 30 päeva. Seaduse järgi saab seda kohest kaitset pikendamise otsusega pikendada 30 päeva võrra, mille jooksul tuleb alustada ettevalmistusi hooldusõiguse äravõtmiseks.

Hooldusõiguse äravõtmine tähendab seda, et võimud võtavad eestkostjatelt üle vastutuse lapse kasvatamise eest. Teine võimalus on tavaliselt avahooldus, kus laps saab edasi elada oma eestkostja juures.

Lastekaitseseaduse kohaselt tuleks hooldusõiguse äravõtmist rakendada vaid juhul, kui avahoolduse tugimeetmed ei ole sobivad või võimalikud või on osutunud ebapiisavaks ning asenduskodu on lapse huvides.

Pikemaajalise kaitse vajadust kaalutakse pärast kriitilist faasi, kui püütakse lapse ja perega jõuda arusaamisele üldisest olukorrast. Pikemas perspektiivis on eesmärk teha lapsele võimalikuks stabiilne igapäevaelu, räägib Vihervirta.

Vähemalt praeguses etapis on põhimõtteliselt võimalik, et see laps võiks oma kodus edasi elada.

Probleemses olukorras oleva lapse jaoks on kõik võimalused avatud. Samuti on võimalik, et ta saab kodus avahoolduse tugimeetmeid. Üldine olukord otsustab lõpuks, millised on toetuse vormid, märgib ta.

Praktikas on eesmärk aidata last tugeva sotsiaaltöö toega ning vajadusel kaasatakse ka tervishoid. Otsuse toetuse vormi kohta teeb lapse elukohajärgse hoolekandepiirkonna lastekaitse sotsiaaltöötaja.

Toetus puudutab ka lapse perekonda ja teisi lähedasi. Sotsiaaltöö kriitiline meede on lapse ja tema lähedaste kaitsmine ning piisava toetuse tagamine. Nii kahtlustatav laps kui ka tema pere on kriisis ja vajavad tuge, ütleb Vihervirta.

Vihervirta sõnul ei ole sotsiaaltööl ühte kindlat tööviisi, vaid tegevus on alati juhtumipõhine.

Põhilise lähtekohana on hea meeles pidada, et lastekaitse tugi ja meetmed on vajalikud, kui laps kahjustab ennast või teisi.

Väga raskes olukorras laps vajab kindlasti pikaajalist tuge ning vajadus toetuse järele võib kesta kogu elu. Ma ei saa selles osas seisukohta võtta, sest see, millist tuge iga laps vajab, sõltub alati lapse üldisest olukorrast, sõnab ta.

Üks lahtine küsimus on tulistaja koolihariduse jätkamine. Lisaks kuuendale klassile on tal jäänud veel kolm aastat põhikooli ja koolikohustus ei lõppe enne 18-aastaseks saamist.

Üldiselt võin öelda, et isegi rasketes olukordades olevad lapsed on kaitstud ja neil on võimaldatud koolis käia. Lastekaitseüksused korraldavad kooliskäimise võimaluse erineval viisil, kommenteeris Vihervirta.

Kommentaarid
(Külastatud 929 korda, 1 külastust täna)