USA sõjaväelane annetas oma aju teadusele – siis selgus kohutav tõde

USA mereväelane (Navy SEAL) Ryan Larkin oli veendunud, et aastatepikkune kokkupuude plahvatustega on tema aju tõsiselt kahjustanud. Larkini arstid olid seda korduvalt eitanud.

Pettunud Larkin oli alla laadinud kümneid selleteemalisi teadusuuringuid, sest keegi ei võtnud teda tõsiselt.

Ta teadis. Saan nüüd aru, et ta üritas tõestada, et sai haiget ja et ta pole lihtsalt hull, ütles sõduri isa Frank Larkin telekanalile NBC News.

Ryan Larkin sooritas 29-aastaselt enesetapu.

Pärast tema surma 2017. aastal leidsid teadlased tema ajus armid, mis on iseloomulikud korduvate plahvatustega kokku puutunud sõduritele.

Teadlaste sõnul on traumaatilise ajukahjustuse sümptomiteks tugev peavalu, kaelavalu, väsimus, mäluhäired, unehäired, keskendumisraskused, krooniline depressioon, ärevus ja apaatia.

Teadlaste sõnul võib puue kaasa tuua ka agressiivse ja vägivaldse käitumise.

Seitse aastat pärast Larkini surma toimus Maine’i osariigis Lewistonis massitulistamine.

Armee reservväelane Robert Card tulistas surmavalt 18 inimest. Ta sooritas enesetapu 40-aastaselt. Tegu oli Maine’i ajaloo ohvriterohkeima massitulistamisega.

Cardi sugulaste sõnul oli ta kokku puutunud tuhandete väikeste plahvatustega. Card töötas pikka aega sõjaväes instruktorina polügoonil, kus õpiti käsigranaatide kasutamist.

Uuringud tuvastasid Cardi ajus sarnase kahjustuse kui Larkinil.

Arstid ütlesid, et tema käitumise muutusele aitas tõenäoliselt kaasa traumaatiline ajukahjustus.

Armee ütles oma avalduses, et Cardi aju leiud olid murettekitavad. Avalduses öeldi ka, et sõjavägi uuendab praegu oma juhiseid plahvatustest tulenevate riskide vähendamiseks.

Pressiesindaja sõnul on armee eesmärk hakata jälgima plahvatustega kokku puutuvaid töötajaid ja dokumenteerima harjutusalasid, kus teatud plahvatuste piire ületatakse. Seirega on kavas alustada käesoleva, 2024 aasta lõpus.

Juhtumid näitavad, kui palju on sõduritel esineva häire mõistmiseks ja ravimiseks vajalik teadustöö ja tehnoloogia ajast maha jäänud.

Probleem on selles, et ükski seade ei suuda piisavalt täpselt uurida inimese aju, kui ta on veel elus, ütles dr Russel Gore.

„Teadus ei ole piisavalt arenenud, kuid me saame veel palju teha,” sõnas Gore.

USA kaitseministeeriumi statistika kohaselt tekkis aastatel 2000–2023 sõjaväes üle 492 000 traumaatilise ajuvigastuse. Enamik neist olid kerged põrutused.

Frank Larkin ise teenis sõjaväes ja rääkis NBC Newsile, et seda teemat arutati juba tema teenistusaastate jooksul rohkem kui 20 aastat tagasi. Sellele vaatamata pole sellega peaaegu midagi ette võetud.

See on vastuvõetamatu, ütles Larkin.

Kommentaarid
(Külastatud 2,341 korda, 1 külastust täna)