Sügelistega pere jäi Soomes koju karantiini – pole teada, millal ravimeid saab

Sügeliste jaoks mõeldud ravikreemi järele võib nüüd apteegis olla pikk järjekord. Nii räägib Helsingi naine, kelle perre ilmus sel nädalal soovimatu külaline sügelised.

„Nädala alguses hakkas üks lastest kurtma sügeluse üle ja sain aru, et võib-olla on ka minul selline olukord,” räägib naine.

Sügelisi ravitakse Soomes tavaliselt käsimüügis oleva permetriini kreemi ja retseptiravimi ivermektiini tabletivormiga ning apteekides valmistatud vaseliiniga, vahendab Helsingin Sanomat.

Naise sõnul kirjutas nii laste tervisekeskuse arst kui ka tema enda töötervishoiuarst sügeliste vastu väävliga vaseliini. Naine ütleb, et arsti sõnul ei ole permetriinkreem enam sügeliste vastu ootuspäraselt efektiivne.

Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna HUS nahahaiguste vanemarst Katariina Hannula-Jouppi ütles veebruaris pressiteate vahendusel, et tõendeid ja kogemusi on nii patsientide kui ka arstide poolt permetriini toime nõrgenemise kohta. Täiesti vaieldamatuid teaduslikke tõendeid selle kohta siiski veel pole.

Probleemiks on aga kujunenud apteegis toodetava väävelvaseliini kättesaadavus. Helsingi naise sõnul on iga partii kreemi juba ette välja müüdud. Apteek pole naise sõnul suutnud perele kinnitada, millal uus partii valmib.

„Meile öeldi apteegist, et ravimi järele on pikk järjekord ja kord nädalas valmistatakse uus partii,” räägib ta.

Väävelvaseliin on üks nn eriotstarbelistest ravimitest, mida Ülikooli apteek teeb tellimusena ka teistele apteekidele.

Ülikooli apteegi ravimijuht Kati Vuorikallas ütleb, et ettevõte toodab igal nädalal maksimaalselt kreemi ning tootmisvõimsust pole võimalik tõsta.

Ettevõtte ravimitootmise osakonnas töötab Vuorikallase sõnul umbes 40 inimest. Ta märgib, et apteegi ravimitootmine on mõeldud ravimivalikut täiendama.

„Apteegis olev ravimite tootmine on piiratud tootmisvõimsusega ning see ei võimalda toota suuri koguseid. Anname endast parima, aga tahame tagada ka teiste valmistatud toodete kättesaadavuse,” räägib ta.

Vuorikallase sõnul peegeldub Soome sügeliste epideemia nõudluses väävelvaseliini järele, nii et nõudlus toote järele on aastaga kahekordistunud.

Väävelvaseliini ei kasutata muuks kui sügeliste raviks. Kreemi kantakse tavaliselt kolmel järjestikusel õhtul ja pestakse maha hommikul. Vajadusel korratakse ravi nädala pärast.

Vuorikallas ei oska hinnata, kui kaua võib üksikklient toodet oodata. Ülikooli apteek varustab vaseliiniga apteeke üle kogu riigi.

„Väävelvaseliini valmistatakse kord nädalas ja see saadetakse laiali kohe pärast valmistamist. Kui kiiresti selle kätte saab, sõltub palju asukohast ja apteegist,” räägib Vuorikallas.

Helsingi pereema peab olukorda väljakannatamatuks. Pere 7- ja 9-aastased lapsed on pärast sügeliste diagnoosimist koolist koju jäänud.

„See on päris ootamatu. Terve pere on määramata ajaks karantiinis ja lapsed on koolist kodus ning meil pole õrna aimugi, millal ravim kohale jõuab,” räägib naine.

Sügelised on Soomes aasta algusest plahvatuslikult sagenenud, eriti Helsingi piirkonnas, kus epideemiaid on olnud näiteks lasteaedades ja hooldekodudes.

Sügeliste epideemiad on terviseameti hinnangul aga lokaalsed ning tegemist ei ole kogu riigi tasandi epideemiaga.

Lisaks HUS-i grupile on esinenud kohalikke epideemiaid näiteks Tampere ülikooli haigla (Tays) piirkonnas.

Kommentaarid
(Külastatud 519 korda, 1 külastust täna)