Soome terviseameti peaarst värskes raamatus: poliitikud sõitsid koroona osas asjatundjate arvamusest üle

Soome terviseameti peaarst Hanna Nohynek kritiseerib endist pere- ja põhiteenuste ministrit Krista Kiurut terviseameti seisukohtadest üle sõitmise eest koroona perioodil.

Nohynek räägib koroona-ajastu sündmustest Terhi Hautamäki kirjutatud elulooraamatus Hanna Nohynek – Kartmatu. Biograafia avaldas WSOY.

Nohyneki sõnul kuulas Kiuru tähelepanelikult grupi „Koroonast vabaks” seisukohti ning Kiuru soov karmimate piirangute järele trumpas sageli üle leebemad seisukohad, vahendab Iltalehti.

Kui oli vaja otsustada piirangute, nende lõpetamise või vaktsiinide andmise üle, siis Nohyneki sõnul tegi terviseamet mudelid selle järgi, millistel otsustel oleks kõige suurem mõju.

Alati aga tulemusi ei kuulatud, poliitikud otsustasid teisiti. Näiteks koolide sulgemist ei pidanud terviseamet kuigi tõhusaks meetmeks, kuid koolid otsustati siiski sulgeda.

Nohynek ise esindas varakult seisukohta, et piiranguid tuleb kaaluda nende tekitatava kahju suhtes.

Alles hiljem hakati mõtlema koroona sulgemistest tingitud noorte ja eakate vaimse tervise probleemidele ning teiste ravimata haiguste tagajärgedele.

Nohynek arvas juba 2021. aasta suvel, et ulatuslikud piirangud ei ole enam õigustatud, kui riskirühmad on oma vaktsiinid kätte saanud ja suur osa elanikkonnast on saanud vähemalt esimese vaktsiinidoosi.

Hanna Nohyneki abikaasal on sama nimi kui terviseameti praegusel juhil Mika Salminenil. Tähelepanekuid Kiuru ja Nohyneki suhetest on raamatus ka Nohyneki abikaasal Mika Salminenil.

Kui ülevalt tulid korraldused ja Krista Kiuru midagi ütles, pidi ta alistuma. Mingit raportit oli vaja ja sellega polnud kiire, aga see oleks pidanud juba tund aega varem laual olema. Tal peavad olema lehma närvid. Pean ütlema, et ilmselt oleksin juba lasknud teistel joosta, räägib Salminen raamatus, kuidas tundis muret abikaasa toimetuleku pärast.

Nohynek oli nördinud ka selle üle, kuidas tema sõnul ekspertide ütlusi „võltsiti” ja avalikkusele tehti teistsugune ametlik avaldus.

Raamat räägib, kuidas 17. märtsil 2021 kaitses vaktsineerimise ekspertgrupp KRAR häältega 11-1 koroonavaktsiinide kiiret andmist piirkondades, kus koroonat on rohkem ja arstiabi kandevõimega oli probleeme. Terviseameti matemaatikud Simopekka Vänskä ja Tuija Leino esitlesid mudelit, mille järgi selline tegevus vähendaks oluliselt intensiivravi koormust ja päästaks elusid.

Avalikkusele tehti aga oluliselt teistsugune terviseameti avaldus.

Meie juhtkond kuulas küll, aga terviseameti avalduse lõppversioon oli täielikult muudetud. See tuli välja selline, et piirkondlik rõhuasetus oli vähene, kuid üldse mitte sellisena, millel oleks olnud korralik mõju, ütleb Nohynek raamatus.

Helsingin Sanomat juhtis asjale tähelepanu: „Vaktsineerimise piirkondlik suunamine tooks märkimisväärset kasu, kuid millegipärast terviseamet seda oma avalduses ei ütle.”

Nohyneki sõnul anti juhile karm tagasiside. Terviseameti eksperdid soovisid teada, miks nende avaldusi muudetakse, kuigi terviseamet on ekspertasutus. Varsti pärast karmi tagasiside andmist siirdus juht tööle sotsiaal- ja terviseministeeriumi.

Sellest ajast peale on peetud oluliseks, et probleemid oleksid selgelt välja toodud. Poliitiline käsi ei saa terviseametis liiga sügavale minna. Terviseamet on sõltumatu teadusasutus, rõhutab Nohynek.

Raamat ütleb, et kui Kiuru 2022. aasta sügisel lapsehoolduspuhkuselt ministrina naasis, algas uus debatt koroona mõjude üle. Ministri ja terviseameti suhe oli juba üsna terav.

Ta helistas inimestele ja ma tean, et ta püüdis sõnu ja argumente otse mõnelt kolleegilt. Krista oli kohutavalt mures ja tahtis kõigile kohe rohkem vaktsiinidoose, märkis Nohynek.

Kommentaarid
(Külastatud 458 korda, 1 külastust täna)