Vene ähvardas hiljuti Mustal merel alla tulistada Prantsuse lennuki, ütles Prantsuse kaitseminister Sébastien Lecornu neljapäeval raadiointervjuus.

Uudis on jätk aeg-ajalt avalikuks tulnud teabele Venemaa ja NATO riikide vahel Mustal merel valitsevatest riskantsetest olukordadest, vahendab Helsingin Sanomat.

Eelmisest aastast meenub juhtum, kus USA andmetel häirisid kaks Vene hävitajat Mustal merel Ameerika drooni, lennates selle ette ja pritsides drooni suunas kütust. Droon lendas rahvusvahelises õhuruumis.

Lõpuks tabas Vene hävitaja drooni propellerit ja droon kukkus merre. Venemaa teatel ei olnud tema hävitajad drooniga kontaktis.

Briti ringhäälingufirma BBC teatas 2023. aasta sügisel, et Vene lennuk üritas Mustal merel alla tulistada Briti õhujõudude luurelennukit, kuna arvas, et tal on tulistamisluba. Intsident juhtus 2022. aasta sügisel rahvusvahelises õhuruumis. BBC andmetel ütles Venemaa toona, et põhjuseks oli tehniline rike.

Soome hävitajad saadetakse käesoleva, 2024. aasta suvel NATO õhutõrjemissioonidele Mustale merele.

Pinged piirkonnas on ilmsed pärast seda, kui Venemaa agressioonisõda on Ukrainas kestnud kaks aastat.

Kui suured on ülesannetega kaasnevad riskid?

Soome saadab suvel Rumeeniasse, Bulgaariasse ja Musta mere äärde maksimaalselt kaheksa hävitajat ja sadakond sõdurit. Jutt on NATO niinimetatud rahuaja ühistest kaitseülesannetest.

Soome lennuüksus tugineb Mihail Kogalniceau baasile, mis asub Rumeenia kaguosas.

Parlament tegeleb praegu valitsuse raportiga Soome tänavuse osaluse kohta.

Aruande kohaselt vastab Musta mere piirkonna ülesannetes osalemise üldine riskitase „kodus täidetavatele territoriaalse terviklikkuse tagamise ülesannetele”.

Erinevus seisneb selles, et operatsioon viiakse läbi aktiivsele sõjapiirkonnale lähemal kui Soomes.

„Avariiõhuseire ülesandeid täidetakse siiski vaid madala riskiga merealadel ja NATO liikmesriikide piirkondades,” seisab raportis.

Hinnang on, et provokatsioonid lennujuhtimisülesannete täitmisel on võimalikud, kuigi ebatõenäolised.

„Lisaks provokatsioonidele võib ette tulla ka ebaprofessionaalseid lennuoperatsioone, mida on täheldatud Mustal merel,” seisab raportis.

Soome osaleb piirkonnas nn Air Shielding operatsioonil. Selles sisalduvate õppuste riskid on hinnanguliselt sarnased teiste rahvusvaheliste õppuste omadega.

Samas nenditakse raportis, et potentsiaalselt karmistuvas julgeolekuolukorras ei saa välistada otsest sõjalist ohtu NATO missioone täitvate üksuste vastu.

Kas on mingeid märke julgeolekuolukorra karmistumisest? Olukorda venelaste ja prantslaste vahel kirjeldati kui esimest omataolist.

„Hindame olukorda pidevalt. Turvaolukorra karmistumisel ei saa kahjuks otsest ohtu täielikult välistada. Kuid nagu aruanne näitab, on meie hinnangul risk praegu üsna madal,” seisab raportis.

Soome saadab kevade jooksul rahuaja missioonide raames ka Katanpää-klassi laeva NATO alalisele miinitõrjemissioonile Läänemerel.

„Otsest sõjalist ohtu Läänemere piirkonnas hinnatakse praegu madalaks. Lääne sõjaline kohalolek ja aktiivsus kutsuvad aga esile vastumeetmeid,” seisab selle kohta raportis.