Iraan on välja töötanud uue ründerdooni Venemaa sõjaks Ukrainas ja näib olevat lähedal Moskva varustamisele rakettidega, väitis informeeritud julgeolekuallikas.

Uut drooni Shahed-107 kirjeldatakse kui „ründe ja luure” otstarbelist mehitamata õhusõidukit (UAV), mis võib olla varustatud tehnoloogiaga, et otsida üles väärtuslikke lahinguvälja sihtmärke nagu näiteks Ukraina vägede kasutatavad Briti ja Ameerika mitmikraketisüsteemid, vahendab Sky News.

Allikas ütles Sky Newsile, et „mõned ühikud” spetsiaalselt loodud droonist võidi Venemaale anda tehinguga, mille väärtus on hinnanguliselt üle 2 miljoni dollari.

See peegeldab „olulist jõudude kavandamise tööd, mida Iraan teeb, et toetada Venemaa huve seoses Ukrainaga”, ütles allikas.

Ukraina ja tema lääneliitlased on varem süüdistanud Teherani Moskvale sadade ründedroonide tarnimises, mida tuntakse Shahed-131 ja Shahed-136 nime all – mida nimetatakse „enesetapudroonideks”, kuna need lendavad sihtmärkideni ja plahvatavad kokkupõrke korral.

Venemaa kasutab drooni- ja raketilöökide kombinatsiooni, et üritada tungida Ukraina lääne poolt toetatud õhutõrjesse viimastel päevadel intensiivistunud surmavate rünnakute lainetena tsiviil- ja sõjaliste sihtmärkide vastu kogu riigis.

Julgeolekuallika sõnul on uus droon Shahed-107 mehitamata õhusõidukite perekonnast Shahed-101 V-kujulise sabaga.

Allikas ütles, et umbes 2,5 meetri pikkuseid ja kolmemeetrise tiibade siruulatusega droone saab sõidukist välja lasta ja selle lennuulatus on hinnanguliselt kuni 1500 km.

Arvatakse, et see on varustatud otseülekande saatjaga video edastamiseks. Sellised luurevõimalused tähendavad, et drooni saab kasutada Ukraina rindel asuvate sihtmärkide tuvastamiseks, et tabada teisi droone või relvasüsteeme.

Julgeolekuallikas väitis, et Iraani julgeolekujõud viisid koos venelastega läbi katsetused Iraani keskosas asuvas õhubaasis, mis hõlmas droone Shahed-107 ja Shahed-136.

Septembris eitas Iraani president, et tema riik on saatnud Venemaale droone või muid relvi Ukrainas kasutamiseks.

„Me oleme Ukraina sõja vastu,” ütles Iraani president Ebrahim Raisi New Yorgis toimuva ÜRO Peaassamblee kuluaarides.

Kuid Sky News paljastas eelmisel aastal väidetava relvalepingu, mis pakkus esimesi kindlaid tõendeid selle kohta, et Iraan müüs Venemaale sõjategevuseks laskemoona.

Ukraina allika sõnul on väide uut tüüpi drooni väljatöötamise kohta „tõenäoliselt tõsi”. „Meil on suur mure mainitud tüüpi droonide võimalike tarnete pärast,” ütles allikas.

Venemaa „pealetung toetub palju Iraani droonidele, moderniseerides neid pidevalt. Nad üritavad neid kiiremaks muuta, et sundida Ukraina kaitsejõude kasutama kallimaid õhutõrjesüsteeme”.

Ukraina allika sõnul suudab Venemaa nüüd ise Shahed-136 süsteeme kokku panna Tatarstani vabariigis asuvas rajatises, mis asub Moskvast 800 kilomeetri kaugusel.

„Tootmisvõimsus [2025. aasta septembriks] peaks olema umbes 4000 tükki aastas,” ütles allikas.

Kaitseeksperdid ütlesid, et uue drooni väljatöötamine Iraani poolt kinnitab kinnitust selle kasvavale sõjalisele tootmisvõimsusele ja selle tähtsusele Venemaa sõjategevuses.

Londoni King’s College’i külalisprofessor Michael Clarke hoiatas: „Kuid poliitilised kulud Iraanile on tõesti suured, sest see seab Iraani kindlalt nende leeri, kes üritavad praegust rahvusvahelist süsteemi vägivaldselt kukutada.”

Partnerlus muutub veelgi olulisemaks Iraani ballistiliste rakettide tarnimisel Venemaale – need on palju surmavamad ja raskemini alla tulistatavad kui droonid.

„Usaldusväärse teabe põhjal näib, et Iraan ja Venemaa on uuendanud relvakokkulepet ja Venemaa loodab peagi saada täppis maa-maa raketisüsteeme,” ütles informeeritud julgeolekuallikas.

See hõlmab rakette, mille tegevusraadius on üle 300 km.

USA meedias tsiteeriti selle kuu alguses ka USA ametnikku, kes ütles, et Iraan valmistub alustama Venemaale lähimaa ballistiliste rakettide tarnimist.

Täiendavate sanktsioonide ja rahvusvahelise isolatsiooni ohus oli Iraani režiim varem hoidunud pakkumast oma tohutuid täppisjuhitavate rakettide varusid alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse 2022. aasta veebruaris.

Arvestus aga näib muutuvat pärast seda, kui mullu oktoobris lõppesid ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonid, mille eesmärk oli ohjeldada Iraani ballistiliste rakettide programmi osana 2015. aastal sõlmitud suurest tuumakokkuleppest maailma suurriikidega, mis on vahepeal kehtivuse kaotanud.

Ilmne nihe poliitikas tuleb ajal, kui sõda Lähis-Idas juhib Lääne tähelepanu Ukrainalt kõrvale, isegi kui Venemaa pealetung kohapeal taas intensiivistub.

Ukraina allika sõnul aitaks Iraani rakettide üleandmine Venemaal korrata eelmisel talvel Ukraina energiataristu vastu algatatud terrorikampaaniat, mis põhjustas külmakraadide ajal pikaajalisi elektrikatkestusi kogu riigis.

Rahvusvahelise mõttekoja Strateegiliste Uuringute Instituut (IISS) teaduri Fabian Hinzi sõnul võivad sellised süsteemid hõlmata Teherani lühema ulatusega taktikalisi Ababili rakette või Fateh’i kollektsiooni, mille lennukaugus on 300–700 km.

„Sel juhul võiksid nad tabada sihtmärke kogu Ukrainas täpselt,” ütles ta Sky Newsile.

Ballistiliste rakettide alla tulistamine on raskem, nii et see sunniks Ukraina sõjaväge kasutama rohkem USA-st tarnitud õhutõrjerakettide Patriot piiratud varu, mille ulatus on samuti piiratud.

Hinz ütles, et Patrioti patareid „ei suuda kaitsta Ukraina kõiki kohti ballistiliste rakettide rünnakute eest”.

„Nii et venelased võiksid seda olukorda ära kasutada, et tekitada näiteks tsiviilinfrastruktuuri osas palju purustusi,” sõnas ta.

Vastutasuks tahab Iraan tõenäoliselt Venemaalt raha ja sõjatehnikat.

Külalisprofessor Clarke ütles, et rakettide eeldatav kohaletoimetamine annab märku, et Iraan on „ma arvan, et otsustanud sõlmida strateegilise liidu Venemaa ja kaudselt ka Hiinaga, sest nad näevad maailmapoliitika ümberkorraldamist meie silme all ja nad arvavad, et see aitab asetada need poolele, mis lõpuks võidab.”