Ukraina kavandab uut läbimurret Krimmi, kui saabuvad lennukid F-16

eestinen

Krimm pidi tegelikult olema Vene armee taandumisala ja ründeplatvorm. Kuid Ukraina on järjekordselt suutnud edukalt tabada sealset õhuväebaasi. Ja peagi jõuab kohale ülioluline saadetis Euroopast.

„Sakõ lennuväli! Kõik sihtmärgid on tabatud! Aitäh meie pilootidele suurepärase töö eest!” kirjutas Mõkola Oleštšuk võidukalt laupäeval sotsiaalmeedia Telegrami kanalis. Ukraina õhuväe ülem aga ei andnud uudisteportaalile mingit teavet sihtmärkide tüübi kohta, vahendab Welt.

Pealtnägijate aruannete kohaselt toimus reedel Vene okupeeritud Krimmi poolsaarel Jevpatoria baasis ja selle ümbruses mitu plahvatust. Siiani on ebaselge, kas tabamuse said radarisüsteemid, laskemoonalaod ja võib-olla sinna paigutatud lahingulennukid ja ründehelikopterid.

Õhuväe ülem Oleštšuk teatas juba neljapäeval kahest raketirünnakust. Väidetavalt on Sevastoopoli lähedal komandopunktid ja Ujutnes asuv radarijaam hävitatud.

Nagu tavaliselt, vaikis Moskva selle maha ja väitis, et tema väed on Krimmi kohal alla tulistanud kümme Ukraina raketti ja 36 drooni. Venemaa seevastu ründas pühapäeva õhtul taas Ukraina linnu. Niinimetatud tapjadroonid tabasid objekte Dnipro linnas ja Ukraina kaguosas asuvas Zaporižjas, mis ei ole rindest kaugel.

Need rünnakud olid taas suunatud tsiviilobjektide vastu ja sõjaline väärtus on minimaalne. Tõenäoliselt on Venemaa rünnakute eesmärk vaid siseriiklikule publikule oletatava tugevusega piltide tootmine ja probleemide varjamine Ukrainas.

Vene armee on pealetungil paljudes rinde sektorites. Sõdurite ja varustuse kaotused on aga ebaproportsionaalselt suured, võrreldes maastikul tekkiva väikese kasuga.

Krimm on jätkuvalt Venemaa üks suuremaid probleemseid piirkondi. Poolsaar oli tegelikult mõeldud Vene armee taganemisalaks ja rünnakuplatvormiks, kus see saaks häirimatult tegutseda rindejoonest kaugel. Kuid see muutub iga korraga raskemaks. Ukraina viimaste päevade rünnakud Krimmis on vaid jäämäe tipp.

Sakõ lennubaas oli Ukraina rakettide ja droonide sihtmärgiks kolmandat korda. Väidetavalt sai Venemaa baas tõsiselt kannatada juba septembris. Kõige tõsisem juhtum oli eelmise, 2023. aasta augustis. Satelliidipildid näitasid, et tõenäoliselt hävis vähemalt üheksa sõjaväelennukit, sealhulgas hävitajad Su-30SM ja pommitajad Su-24M.

Kuid Krimm on ka Ukraina lõputute operatsioonide sihtmärk. Kiiev on seda viimase kuue kuu jooksul taas võimendanud. Venemaa Musta mere laevastik kaotas Ukraina tiibrakettide tõttu mitu oma laeva ja isegi peakorteri Sevastoopolis.

Eriti suurejooneline oli detsembri lõpus toimunud Novotšerkasski uppumine Krimmi Feodossija sadamas. Väidetavalt oli dessantlaev laetud Shahedi droonide ja laskemoonaga. Vahetult enne jõule teatasid Ukraina õhutõrjeametnikud, et tulistasid Hersoni oblastis mõne päeva jooksul alla kolm Venemaa hävitajat. Venemaa õhujõudude parimate hulka kuuluvad lennukid SU-34 on väidetavalt tõusnud õhku Krimmist.

Ukraina vastulöökide kasvava edu üheks peamiseks põhjuseks on tõenäoliselt vaenlase radarisüsteemide ja õhutõrjepositsioonide hävitamine Krimmis. Septembris teatas Ukraina luure õhutõrjesüsteemide S-300 ja S-400 hävitamisest. Väidetavalt lülitasid droonid esmalt radarisüsteemid välja ja seejärel tabasid tiibraketid Neptune kahte süsteemi väärtusega üle miljardi euro.

Ukraina viimaste päevade rünnakud näitavad, et Venemaa pole ikka veel suutnud oma lekkiva õhutõrje probleemi kontrolli alla saada. Kas selle põhjuseks on armee juhtkonna ebakompetentsus või pole Venemaal piisavalt võimsaid õhutõrjesüsteeme, mida poolsaarele paigutada.

Samuti peab Moskva oma kaitsestrateegia Krimmis põhjalikult ümber mõtlema. Sest varem või hiljem saab Ukraina sabotaažirühmitus Atesh igast väeliikumisest teada. Ta kogub Kiievi jaoks teavet Vene sõjaväe kohta – peamiselt Krimmis, aga ka teistel okupeeritud aladel ja isegi Venemaal. Oma ütluste kohaselt leidis ta Sakõ lähedal Vene rajatised, mille Ukraina siis mõned päevad tagasi hävitas.

Kuid see pole veel kõik. Põrandaaluse organisatsiooni hinnangul aitas selle teave kaasa ka Ukraina avalikuks saanud rünnakutele Krimmi vastu. Nende hulka kuuluvad Novotšerkasski uppumine ning Venemaa Musta mere laevastiku peakorteri hävitamine.

Venemaa võimud kirjeldasid Ateshi kui „leiutist, mis eksisteerib ainult internetis”. Samal ajal asutasid nad aga eliitüksuse, et grupi liikmetele jälile saada. Kuid siiani on nad ebaõnnestunud, nagu Atesh väidab.

Ukraina rünnakud võivad Venemaa sõjaväge keskmises ja pikas perspektiivis kurnata. Siiski on juba kohe näha positiivseid mõjusid. Venemaa hävitajate allatulistamise tulemusena on märgatavalt vähenenud Ukraina vägede pommitamised Dnipro idaküljel.

Oktoobris ületas mitusada sõdurit Hersoni oblastis jõe ja ehitas teisele kaldale sillapea Krõnki külla. Vene õhulöökide leevendamine on üksuste jaoks oluline kergendus. Nüüd suudavad nad Venemaa vasturünnakuid senisest veelgi tõhusamalt tõrjuda. Rünnakutele läinud Vene väed kandsid väidetavalt ka sellel rindelõigul suuri kaotusi.

Ukraina sillapeast Dnipro jõel on Krimmi vaid umbes 60 kilomeetrit. Norra lähikuudel tarnitavate hävitajate F-16 kasutuselevõtuga võib Ukraina liikuda kaitselt uuesti rünnakule.

Kommentaarid
(Külastatud 746 korda, 1 külastust täna)