Koroona ja gripiviirused möllavad kõikjal Soomes ning põhjustavad ka palju raskeid haigusi ja surmajuhtumeid.

Sügisel metsikult levinud koroonaviiruse põhjustatud haigus on tapnud eelkõige eakaid, kes eelmistes haiguslainetes enamasti nakatumist vältisid, vahendab Helsingin Sanomat.

Aastavahetuse paiku on intensiivravis olnud korraga 10–20 koroonaviiruse patsienti. Novembris oli see arv peaaegu 40.

Ida-Soome ülikooli ja Kuopio ülikooli haigla anestesioloogia ja intensiivravi professor Matti Reinikainen hindab praegust olukorda endiselt rahulikuks. Enamiku jaoks põhjustab koroonaviirus siiski vaid kergeid sümptomeid.

Eakamate raske haigus on seletatav immuunkaitse nõrgenemisega, mis tekib vanusega loomulikult.

„Immuunkaitse nõrgeneb otsustavalt vanuses 75–80. Lisaks võib koroonatõbi olla ohtlik inimestele, kes põevad kroonilisi haigusi ja kelle immuunkaitse on näiteks haiguse või ravimite tõttu nõrgenenud,” ütleb terviseameti vanemarst Tuija Leino.

Samuti ei säili eakatel inimestel vaktsiinidega saadud kaitse samamoodi kui noorematel.

Veidi enne aastavahetust hakkasid koroonaga nakatumised taanduma, kuid samal ajal on hakanud levima A-gripiviirus ning selle mõju on juba haiglapalatites ja kiirabis näha.

Reinikaineni sõnul põhjustavad intensiivravi vajadust aga gripiviirused harva. Intensiivravi osakondades ravitakse igal aastal enamasti üksikuid gripihaigeid.

Kas selle teabe põhjal saab ühe viiruse teisest ohtlikumaks tunnistada?

„Praegu on raske öelda. Alguses oli koroonaviirus tavalisest gripist ohtlikum. Nüüd on olukord stabiliseerunud,” sõnab Leino.

Grippi sureb igal aastal samuti eakaid inimesi. Soomes on talvel igal aastal 1000–2000 liigsurma ja suure osa sellest on põhjustanud gripp. Liigsuremus tähendab rahvastiku vananemist arvestades, et inimesi sureb tavapärasest rohkem.

Viiruse ohtlikkuse hindamisel tuleks võrrelda haiglaravi vajajate arvu kõigi nakatunutega. See tähendab, et kui suur osa nakatunutest haigestub raskelt, on haigus ohtlik.

„Eakatel inimestel on sel talvel palju koroonaga nakatumisi, ilmselt selgelt rohkem kui tavalistel gripiaastatel grippi. Mõned koroonajuhtumid on olnud kerged, mõned tõsised,” sõnab arst.

Kui eakatel oleks sama palju grippi kui koroonaga nakatumisi, siis oleks näha, kui palju haigus nõuab haiglaravi ja surmajuhtumeid.

Probleem on selles, et praegu ei tea keegi täpset koroonasse või grippi nakatunute arvu Soomes, sest massitestimist pole korraldatud. Gripiepideemia kõrgaeg on kohe käes.

On teada, et koroonaviirused on nakkavamad kui gripiviirused.

„Kui koroonaviirus on suutnud levida hooldekodus, on see nakatanud kõik läheduses olevad inimesed ja tavaliselt on kõige halvemas seisundis inimesed surnud. Gripiviirus ei levi hooldekodudes päris samamoodi,” sõnab Leino.

Maailmas on pikka aega domineerinud koroonaviiruse omikroni variant. See variant on nakkavam kui tema eelkäijad, kuid tema põhjustatud haigus on kergem.

„Lisaks tuleb tõdeda, et olukord pole enam sama, mis aastal 2020. Soomlased on võtnud vaktsiine ja neil on kogunenud immuunsus läbi põetud haiguste vastu,” ütleb Leino.

Muteeerub ka gripiviirus. Seetõttu on gripihooaegade intensiivsus väga erinev. „Ohu seisukohalt on oluline, kui hästi vaktsiin ennustatud viirust tabab,” räägib ta.

Gripist põhjustatud haiguspildi uurimine on olnud keeruline alates 2020. aastast, kuna koroonapiirangud mõjutasid ka gripi levikut. Seevastu käimasoleva gripiviiruse põhjustatud haiguse kohta on veel vara midagi kindlat öelda.

Ohu hindamisel tasub mõelda ka sellele, milliseid inimesi viirus haiglasse viib. Kui näiteks koolilapsed, kes olid varem terved, surevad viiruse põhjustatud haigusesse, on see hoopis teine ​​olukord kui eaka, niigi nõrga inimese puhul.

„Praegu ei ole omikronist põhjustatud haigus tervetele tööealistele, noortele ja lastele ohtlik. See võib olla ohtlik eakatele,” räägib Leino.

Leino rõhutab, et ainuüksi numbrid ei ütle, kes on raskelt haigestunud. Ohtlikkuse seisukohalt on oluline ka haigusest tingitud haiglas viibimise aeg.

Nii koroona- kui ka gripiviiruse tõttu satub väikelapsi haiglasse harva ja need, kes satuvad, on valdavalt palaviku tõttu, lisab ta.

Kõige sagedamini, kui väikelaps või imik satub hingamisteede nakkushaiguse tõttu haiglasse, on põhjuseks RS-viirus.

Osa haiglaravi põhjustavaid patogeene jääb isegi haigla analüüside korral tuvastamata.