Politsei viib läbi kaht erakorralist eeluurimist, milles mõlemas kahtlustatakse ajateenijat julgeolekusaladuse paljastamises. Kriminaalkoodeksis on kuritegu liigitatud riigireetmiseks.
Viimase kahekümne aasta jooksul on politsei tähelepanu alla sattunud vaid kümme kahtlustatavat julgeolekusaladuse avaldamist. Teadaolevalt pole ajateenijat kunagi varem kõnealuses kuriteos kahtlustatud, vahendab Yle.
Karistusseadustikus süüteo eest määratud karistuse alammäär on neli kuud ja maksimaalne karistus neli aastat vangistust. Tegu hõlmab näiteks teabe ebaseaduslikku avalikustamist asja kohta, mis on Soome välisjulgeoleku tõttu määratud saladuseks.
Mõlemad eeluurimised on käimas Edela-Soome politseis.
Ühel juhul kahtlustab politsei, et üks ajateenija filmis eelmisel sügisel Niinisalo väeosas materjali, mis oli vastuolus kaitseväe juhiste ja määrustega, ning jagas seda mõne osalejaga sõnumigrupis.
Politsei ei kahtlusta, et ajateenija tegi teo eesmärgiga kasu saada või kahju teha.
Tundub, et see on pigem mõtlematus, ütles kriminaalpolitsei konstaabel Tuomas Montonen.
Eeluurimine võtab hinnanguliselt veel paar nädalat. Pärast seda on prokuröri ülesanne hinnata, kas julgeolekusaladuse avaldamises on ületatud süüdistuse künnis.
Teine kahtlustus puudutab Yle andmetel sarnast juhtumit.
Kahtlustatakse, et ajateenija filmis kuskil Edela-Soomes juhiste ja määruste vastaselt materjali ning jagas seda sotsiaalmeedias.
Yle pole kõnealuse uurimise juhini jõudnud.
Millise juhise või käsu murdmises ajateenijaid kahtlustatakse või mida nad filminud on, Yle ei tea.
Ajateenistuse alguses antakse ajateenijatele teada, millist teavet ja pilte saab avaldada. Kaitseväe juhend ajateenijatele ja reservväelastele sotsiaalmeedia tegevuse kohta ütleb, et väeosas on filmimine üldiselt keelatud.
Soome kaitsevägi teatas 2023. aasta veebruaris Yle-le, et sotsiaalmeedia juhised ei ole muutunud näiteks pärast seda, kui Venemaa alustas täiemahulist rünnakut Ukrainale, kuid Soome kaitsevägi jälgib juhiste täitmist veelgi hoolikamalt.
