Mõjukas Saksa poliitik lükkab karmilt tagasi mõnede lääneriikide liidrite seisukohad Ukraina sõja kohta. Saksamaa parlamendi väliskomisjoni liige ja endine juht Norbert Röttgen (CDU) märgib ajakirjas Foreign Affairs ilmunud artiklis, et Venemaa presidenti Vladimir Putinit on täiesti valesti mõistetud ning olukord on väga ohtlik nii Ukrainale kui ka ülejäänud Euroopale. Röttgeni sõnul tuleb alustada suurt pealetungi ja Venemaa alistada.

Röttgeni sõnul on mitmed Lääne poliitikud ja teadlased praegu seisukohal, et Ukraina toetamisel tasuks panustada kaitsesse. Põhjuseks on sagenenud erimeelsused Ukraina toetamise osas, mida on näha näiteks USAs.

Kaitse osas aidataks Ukrainal säilitada territooriume, mis tal praegu on. Toetajate hinnangul stabiliseeriks see Lääne toetust ja näitaks Venemaale, et ta ei suuda pikaleveninud sõjale vastu seista. Ja lõpuks jõuaksime Venemaaga läbirääkimiste laua taha.

Röttgeni sõnul on selline mõtlemine väga ohtlik. Tema sõnum näib olevat suunatud eelkõige USAle ja suurtele Euroopa riikidele nagu Saksamaa.

Kaitsestrateegia, mis põhineb ainult dialoogil Venemaaga, on põhimõtteliselt vale ja katastroofiliselt naiivne, ütleb ta.

Röttgeni sõnul on kaitsemõtlemise pooldajad Putinist ja tema mõtlemisest „põhimõtteliselt” valesti aru saanud. Igasugune järeleandmine ainult julgustab Putinit pidama veel kaks kohutavat sõda Ukrainas.

Putin ei saa uskuda, et tema kohutavast agressioonisõjas on kasu. Kui tal see õnnestub, võivad sõjad Euroopas muutuda varasemast tavalisemaks, märgib ta.

Röttgeni sõnul on sõja lõpu miinimumnõue sõjale eelnenud piirid.

Putin on selgelt öelnud, et ta ei soovi läbirääkimisi pidada. Ta tahab võita seda sõda, millest on saanud tema enda poliitilise ja isikliku ellujäämise tingimus. Sõjal on Venemaale olnud ränk hind ja Putinil peab olema midagi vastu pakkuda, sõnab ta.

Röttgeni sõnul mõtlevad paljud Saksamaa valitsuse ja eriti USA presidendi Joe Bideni administratsiooni poliitikud endiselt igale Ukrainale suunatud relvatarnele sellest vaatenurgast, kuidas Venemaa reageerib. Eskaleerumise hirm piirab seetõttu Ukrainale antavat abi.

Tema sõnul ei tohiks nii mõelda.

Tõde on see, et Venemaa on sõja tavasõja osas juba täielikult eskaleerinud ja tuumarelvade variant pole kuigi tõenäoline. Esiteks kartusest, et USA ründab vastu, ja teiseks seetõttu, et Venemaa asendamatu liitlane Hiina näeb seda punase joonena.

Kui Putiniga hakatakse läbi rääkima, võetaks Röttgeni sõnul Ukrainalt ära võimalus tulevikus NATOsse astuda. Isegi kui rahu saavutataks ajutiselt, oleks tulevik ähvardav.

Ilma NATO heidutuseta oleks Putinil vabadus taastuda, oma väed ümber korraldada ja lõpuks uuesti rünnata. Ja Ukraina poleks ainus riik, keda ähvardab uus rünnak. Pidevas ohus oleksid ka teised riigid, näiteks Moldova või Balti riigid.

Euroopa saab seda õudusunenäolist stsenaariumi ära hoida vaid illusioonidest loobumise ja Ukraina täielikule kaitsmisele pühendudes, märgib ta.

Röttgen nimetab kaitsemõtlemise pooldajateks USA diplomaati Richard Haassi ja USA professorit Charles Kupchani. Nende kirjutised on avaldatud samas ajakirjas Foreign Affairs.

Röttgen on eriti kriitiline Saksa poliitikute suhtes. Röttgeni sõnul on varem patsifismi kaldunud Saksamaa sõjaline toetus Ukrainale olnud ajalooline, kuid siiski mitte piisav.

Saksamaa peab täitma oma lubaduse juhina. Saksamaa peab tegutsema sillaehitajana idaeurooplaste vahel, kes tunnevad hästi oma piiri lähedal Venemaa ohtu, ja lääneeurooplaste vahel, kes tunnevad end rindest kaugel oma kodudes suhteliselt turvaliselt, sõnab ta.

Kuigi väärtuslik aeg on kaotatud, ei ole veel hilja Saksamaa kantsler Olaf Scholzil otsustavalt tegutseda, lisab ta.

Röttgeni sõnul vajab Ukraina Saksamaalt näiteks Tauruse süsteemi taolisi tiibrakette, millega Ukraina saaks lüüa kaugele rindejoone taha. Saksamaa on viidanud tehnilistele põhjustele nende tarnetest keeldumiseks.

Tegelik, väga küüniline põhjus on see, et need on ülimalt tõhusad ja Scholz kardab, et nende edukas kasutamine tooks kaasa Venemaa eskaleerumise, märgib ta.

Paljud Venemaa toodetud relvasüsteemid, näiteks tiibraketid valmivad Röttgeni sõnul USA ja Saksamaa toodetud masinate abil. Venemaal on õnnestunud sanktsioonidest mööda hiilida, importides need läbi kolmandate riikide, näiteks Kõrgõzstani. Röttgeni sõnul on selle põhjuseks asjaolu, et Saksamaa pole Euroopa sanktsioone piisavalt tõhusalt jõustanud.

Röttgeni sõnul kasvas import Saksamaalt Kõrgõzstani plahvatuslikult pärast Venemaa agressioonisõja algust 2022. aasta veebruaris.

Tegelikult peaksid USA ja Euroopa juhid Röttgeni hinnangul poolikult sõjapidamiselt minema üle reaalsele pealetungile, kus Ukrainale antakse kõik vajalikud relvad ning Ukrainal õnnestub Vene väed oma territooriumidelt välja tõrjuda.

Läbirääkimised on võimalikud ainult siis, kui Venemaa on langenud, sõnab ta.

Lisaks peaksid USA ja Euroopa tegema rohkem Venemaa relvatarnijate, näiteks Põhja-Korea ja Iraani isoleerimiseks. Röttgeni sõnul koheldakse Iraani liiga palju siidkinnastega, sest Lääne liidrid aimavad lootust uuele tuumarelvade kokkuleppele. USA toonane president Donald Trump lõpetas lepingu 2018. aastal.

Röttgen kritiseeris ka seda, kui halvasti on Euroopa sõjaliselt valmistunud. Kui Trump USA presidendiks tagasi valitakse, peab Euroopa Röttgeni sõnul võib-olla üksi Ukraina toetamise eest hoolt kandma. Ja see pole valikute küsimus, sest Ukraina kaitsmine on ka Euroopa demokraatia kaitsmine. Erinevalt USA-st ei eralda meid Ukrainast ükski ookean. Eurooplastena ei pääse me oma kontinendi geograafiast, märgib ta.