Soomes jääb üha enam lapsi koolist koju – see on põhjus

Algul hakkab laps kooli hilinema, siis puudub ta üksikutel päevadel koolist, lõpuks järjest rohkem. Põhjuseks võib olla valu, mille põhjust ei leita. Ka vanemad võivad arvata, et laps ei saa oma valu tõttu kooli minna. Kuna valu põhjuse uurimine jätkub, võib põhjusena ilmneda märkimisväärne ärevus.

Näiteks meditsiinifirma Lasten Mehiläinen arstid ja psühholoogid näevad praegu oma kabinettides selliseid arenguid, vahendab Iltalehti.

Ma näen, et lapsed jäävad koolist koju valude pärast ja perekond toetab neid. Arstidena püüame alati toetada kooliskäimist. Mõned õpilased jäävad varasemast kergemini koju, rääkis Lasten Mehiläineni vastutav arst Maarit Tarkiainen novembri lõpus Mehiläineni üritusel.

Koolist puudumised on sagenenud ka värske koolitervise uuringu tulemustes. Koolitervise uuringule vastanud 8. ja 9. klassi õpilastest ütles 38 protsenti, et nad puudusid haiguse tõttu koolist vähemalt korra kuus. 16 protsenti 8. ja 9. klassi õpilastest puudub vähemalt kord kuus muudel põhjustel.

Koolide 8. ja 9. klassi õpilastest on eelnevalt kokkulepitud puudumised vähemalt kord kuus 12,2 protsendil, 8. ja 9. klassi õpilastest on põhjuseta puudumised vähemalt kord kuus 10 protsendil ning 8. ja 9. klassi õpilastest on põhjuseta puudumised vähemalt kord nädalas neljal protsendil. 8. ja 9. klassi õpilastest jääb haiguse tõttu vähemalt kord nädalas koolist eemale 5 protsenti. Tüdrukud puuduvad koolist rohkem kui poisid.

Koolitervise uuringu tulemused näitavad ka seda, kuidas on suurenenud lastel ja noortel valud. See tähendab pidevat valu mitmes kehaosas.

Koolitervise uuringu andmetel koges 8. ja 9. klasside tüdrukutest 13 protsenti ja poistest 6 protsenti peaaegu iga päev mitmes kohas valu. 4. ja 5. klassi õpilaste seas koges peaaegu iga päev mitmes kohas valu 6 protsenti tüdrukutest ja 4 protsenti poistest. Kõige sagedamini oli valu peas, kaelas, õlgades või jalgades.

Olen üllatunud ja mures valu levimuse pärast Soome koolilaste seas. Varasemate uuringute kohaselt prognoosib mitmes kohas valu noortel kroonilist valu, meeleoluhäireid, kehva funktsionaalsust ja tervishoiuteenuste suurt tarbimist täiskasvanueas, kommenteeris HUS-i Uue lastehaigla Riikliku laste ja noorukite valuravi ja -uuringute kompetentsikeskuse osakonnajuhataja Minna Ståhl terviseameti pressiteates varem sügisel.

Sarnast arengut on näha ka Mehiläineni visiitide andmetes. Mehiläineni andmetel on peavalude levimus noorukite seas koroonapandeemia eelse ajaga võrreldes peaaegu kahekordistunud. Kui vaadata laste ja noorte esmaseid peavaludiagnoose kümne aasta jooksul, on tõus veelgi suurem. Sagenenud on ka laste ja noorte migreen.

Tarkiaineni hinnangul esineb lastel ja noortel üha rohkem peavalu, sest liikumine on vähenenud, kuid ekraani taga veedetud aeg ja stress on suurenenud.

Mehiläineni vastutava psühholoogi Juulia Lahdensuo sõnul on koolist puudumistel sageli muud põhjused kui valud.

Ärevus, kiusamine, kodus on asjad halvasti. Põhjuseid on palju ja see on psühholoogi kabinetis tugevalt näha, rääkis Lahdensuo Lasten Mehiläineni üritusel.

Koolitervise uuringus vastas veerand 8. ja 9. klassi tüdrukutest, et tunnevad end koolis väsinuna, poistest 12 protsenti.

Lahdensuo sõnul mõjutab õpilaste koolist puudumisi oluliselt see, kui seotud õpilane kooliga on. Tugev seotus kooliga paneb lapse või noore usaldama enda võimeid ja toimetulekut, panustama kooliskäimisse ja koolis paremini hakkama saama.

Tüdrukute seotus kooliga on keskmiselt kõrgem kui poistel, kuid teismeeas seotus kõigil väheneb. Keskmisest suurem on seotus mitteakadeemiliste ainete, näiteks kunstiainete tundides, rääkis Lahdensuo üritusel Mehiläinenile.

Õpetaja Sasu Viitanen rääkis oktoobris Iltalehtis ilmunud artiklis ka käsitöö- ja kunstiainete olulisusest. Viitaneni arvates tuleks koolides kindlasti suurendada käekirja ning käsitöö- ja kunstiainete õpetamist. Käekiri on õppekavast välja jäetud.

Ta rääkis 2020. aastal avaldatud aju-uuringust, mille kohaselt on kirjutamine ja joonistamine seotud aju arengu ja õppimisvõimega.

Mida varem laps käsitsi kirjutab ja joonistab, seda rohkem see õppimist toetab. Käsitsi kirjutamisest ja joonistamisest on palju kasu, ütles ta intervjuus Iltalehtile.

Sagenenud koolist puudumised võivad olla Soome PISA tulemuste langemise üheks põhjuseks.

Kommentaarid
(Külastatud 14,722 korda, 1 külastust täna)