Algklasside õpilased, õed Milla ja Minttu ei taha kooli minna, sest seal on liiga pingeline. Ja Lapimaa väikelinnas elavad tüdrukud pole ainsad. Nad ei esine selles loos oma privaatsuse kaitsmiseks oma nime all.

Pärast koroonat on märgatud järjest rohkem algklassilapsi koolipäevi vahele jätmas. Nähtus on üleriigiline, vahendab Yle.

Probleem on selles, et sellel teemal puudub täpne statistika.

Lapi ülikooli eripedagoogika professori Tanja Äärelä sõnul saab palju järeldada näiteks konsultatsioonitaotlustest, mida koolid haiglaõppe jaoks teevad. Haiglakoolid on erikoolid, mis tegelevad laste õpetamisega haiglas.

Äärelä töötab Lapi ülikooli ja Ida-Soome ülikooli ühisprojektis teadusdirektorina, kus seda valdkonda on uuritud. Projekti uurimismaterjal on hetkel analüüsifaasis.

Oleme sel teemal kogunud tõeliselt ulatusliku riikliku materjali umbes 11 000 juhtumi kohta. Koolist puudumine on selles materjalis kõige olulisem konsultatsioonivajaduse esmane põhjus, sõnab Äärelä.

Milla ja Minttu ei käi koolis, sest see koormab neid liiga palju. Üks põhjus on ka koolikiusamine.

Koolist puudumise põhjused on Äärelä sõnul sageli üsna mitmekesised.

Põhimõtteliselt võib põhjuseks olla kõik võimalik ja nende kombinatsioonid, ütleb Äärelä.

Näiteks erinevad vaimse tervise sümptomid on üks sagenevaid põhjuseid, miks koolist puudutakse.

Seda on näha eriti tüdrukute puhul ja see on esile kerkinud meie oma suures materjalis. Tüdrukute puhul võivad üllatada puudumised, mille kohta pole seni märke olnud ja mida kool pole osanud üldse ette näha.

Rovaniemi haridusjuhi Jussi Kainulaineni sõnul on koolist puudumise taga sageli erinevad tundeelu probleemid.

Suurt gruppi ja kooli võidakse tajuda probleemina. Kaalutud on näiteks lahendust, et vajadusel saaks koolis käia ka mujal kui koolis endas. Kusagil, mis poleks nii suur ja hirmus, märgib ta.

Teisalt võib kõige nooremate õpilaste puhul olla tegemist palju lihtsamate asjadega.

Näiteks Rovaniemis lahendatakse puudumisi koolitreenerite abiga. Klassijuhataja ja koolitreeneri Anne Haapa-aro sõnul ei ole kool tingimata huvitav, kui lapsel seal sõpru pole.

Selle kohta on tehtud uuringuid, et kooli tuleku teeb toredaks see, et koolis on vastas sõbrad, ja kui kooliga sellist sidet pole, siis on lihtsam jääda koju.

Rovaniemis on koolist puudumistega tegeletud just erinevate varajase sekkumise tegevusmudelitega, näiteks koolitreeneritega.

Nemad tegelevad õpilastega, kelle puudumised sagenevad, enne kui koolist täielikult eemale jäädakse.

Jussi Kainulaineni sõnul on investeering ennetusse olukorda selgelt parandanud.

Kui õpilasel õnnestub nii-öelda kaduda, võib tema leidmine üldiselt olla tohutu töö, ütleb Kainulainen.

Eripedagoog Aapo Ansakseni sõnul on kõige lihtsam õpilaselt küsida, kuidas ta end tunneb.

Keegi ei jää koolist eemale tahtlikult, vaid seal, nagu ka igasuguse muu soovimatu käitumise taga on sõnum. Siis peab olema keegi, kes läheb uurima põhjust, miks õpilane koolist puudub.

Augustis avaldatud koolijuhtide küsitluse põhjal on koolist puudumised põhikoolides oluliseks probleemiks. Koolist puudumiste sagenemise taustategurina tulid direktorite vastustest välja eelkõige õpilaste vaimse tervise probleemid. 43 protsenti vastanud direktoritest pidas koolist puudumist oluliseks või väga oluliseks probleemiks.

Probleemi ulatust on jälgitud ka haridusametis. Selle semestri alguses muudetud põhiharidusseaduse järgi peab õppetöö korraldaja ennetama puudumisi ning jälgima ja tegelema nendega plaanipäraselt.

Näiteks Rovaniemis hakkavad õpetajal häirekellad helisema, kui puudumised semestri jooksul ületavad 25 tundi.

Kuid teisalt pole see Kainulaineni sõnul ka absoluutne häirepiir.

Kui on keegi, kellel on üle 300 tunni puudumist, siis oleme õnnelikud, kui puudumisi on vaid 100 tundi. Kui aga tegu on kohusetundliku õpilasega, kellele koguneb ootamatult 10 tundi põhjuseta puudumisi, siis tasub muretseda, ütleb Kainulainen.

Isegi üksikute puudumistega tegelemine võib Kainulaineni sõnul suuremaid probleeme ära hoida.

Isegi harvad puudumised võivad mõnikord rääkida millestki suuremast. Näiteks kui puudumised toimuvad alati kindlatel päevadel ja kindlal kellaajal. Isegi siis peaks uurima, millega tegelikult tegu.

Teisalt raskendavad mõnikord probleemide lahendamist ka õpilase vanemad.

Probleemid jäävad varjatuks, kui eestkostjad märgivad näiteks korduvalt oma lapse põhjuseta puudumise haiguse tõttu puudumiseks. See ei too kellelegi kasu, ütleb Kainulainen.