Täiesti terve soome mees on võtnud juba 8 koroonavaktsiini ja tahab veel

Viiekümneaastane Espoo mees Nuutti kaalub vaktsineerimisreisi Tallinna. Ta on käinud naaberriigis koroonaviiruse eest kaitset saamas juba viiel korral, esimest korda pandeemia ajal 2021. aastal.

Käisin sõpradega Venemaal jalgpalli Euroopa meistrivõistlusi vaatamas ja koroona tõttu sinna minek tegi mind veidi murelikuks ja hirmunuks, räägib ta Yle-le.

Nuutti lasi esimese vaktsiini teha Soomes ja teise Eestis. Tema sõnul oli tegemist erinevate tootjate toodetega ja vaktsineerimiste vahel oli vaid paar nädalat.

Vaktsineerimise põhjus polnud see, et ta kartis rasket haigust. Eelkõige püüab ta vältida nakatumist ja kerget haigust.

Reisin palju ja tahan minimeerida välismaal haigestumise riski. Väldin tundmatus riigis arsti juurde minekut, märgib ta ja väidab, et pole enda teada koroonat põdenud.

Lisaks Eesti vaktsiinidele on ta saanud Soomes tervele inimesele mõeldud koroonavaktsiinikuuri ehk kolm doosi.

Kokku on soome mees seega kahe aasta jooksul saanud vähemalt kaheksa vaktsiinidoosi.

See on võib-olla tarbetu kogus, aga nii need on võetud, nendib ta.

Nuutti sõidab seekord Tallinna, sest kuna ta ei kuulu riskigruppi, ei ole tal Soomes võimalik saada koroona kordusvaktsiini.

Ta tahab seda, sest läheb varsti paariks kuuks Aasiasse.

„Mõte oli, et võtan vaktsiini Soome eratervisekeskuses, kuid kuna see pole võimalik, suundun Tallinna,” räägib mees.

Tallinnas on tal plaanis külastada sama tervisekeskust, mida ta külastas viimati käesoleva aasta mais. Nuutti mäletab, et vaktsiini hind jäi 20 euro kanti.

Sadama kõrval on privaatne meditsiinikeskus, mis vaktsineerib kohe, kui sisse astuda, märgib ta.

Nuutti sõnul kontrollib õde vaid seda, et inimene pole kuus kuud enne vaktsineerimist Eestis vaktsiini saanud. Tema sõnul ei küsi Eestis õed Soomes saadud vaktsiinide kohta.

Oma kolm esimest Eesti koroonavaktsiini sai Nuutti pandeemia ajal tasuta massvaktsineerimispunktides, viimased kaks erameditsiinikliinikus.

Kui ma umbes aasta tagasi esimest korda erakliinikus käisin, tormas sisse teine ​​soomlane, kes karjus, et siit saab neid vaktsiine. Siis mõtlesin, et meid on teisigi ja mõtlesin, et see võiks tõesti hea mõte olla, räägib ta.

Ilmselt on Tallinnas vaktsineerimisreisil käinud juba sadu soomlasi. Lääkärilehti teatas aasta tagasi, et ühes Tallinna meditsiinikeskuses vaktsineeritakse kuus 30–40 soomlast.

Vaktsineerimisturism jätkub, sest Soomes ei ole võimalik erameditsiinikliinikust vaktsiini saada.

Ka Eestis pole vaktsiini saamine enam päris kindel. Eesti terviseamet on välja toonud, et riigis hakatakse eelkõige vaktsineerima üle 60-aastaseid ja haigestumise riskirühma kuuluvaid inimesi.

Sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuhi Neeme Raidvere sõnul ei tähenda see keeldu vaktsineerida inimesi ka väljaspool neid gruppe. Vaktsineerimise üle otsustavad arstid igal üksikul juhul eraldi, märgib ta.

Yle uuris kahelt Tallinnas asuvalt eraarstikeskuselt, kas nemad soomlasi vaktsineerivad. Nii Meliva kui ka City Tervisekliinik teatasid Ylele, et järgivad terviseameti juhiseid.

Vastavalt juhendile vaktsineerime ainult riskigruppidesse kuuluvaid või üle 60-aastaseid inimesi, kes viibivad alaliselt Eestis, selgitab Meliva arstikeskuse kommunikatsioonijuht Birgit Rootsi.

Soome terviseamet imestab, miks mõned soomlased otsivad koroonavastast vaktsineerimist välismaal.

Peaarst Hanna Nohynek imestab, kas välismaalt vaktsiini taotlev inimene on täielikult aru saanud, mille eest vaktsiin kaitseb ja millist kasu on võimalik saada. Kordusvaktsineerimine parandab riskirühmade kaitset just raske haiguse eest.

Muidugi võib igaüks oma rahaga teha, mida tahab, aga ma loodan, et ei tekiks väärarusaamu selle kohta, mida sellega saavutada saab, ütleb Nohynek.

Terviseamet on oma soovitustes nimetanud rühmad, kelle jaoks võib kordusvaktsineerimisest praeguses epidemioloogilises olukorras olulist tervisekasu olla.

Nohyneki sõnul on vaktsineeritud tööealised inimesed praegu kolme vaktsiinidoosi ja mitmete varasemate viirustega kokkupuutumise tõttu hästi kaitstud raske koroonahaiguse eest.

Nohyneki sõnul hoiavad praegu saadaval olevad koroonavaktsiinid nakatumise ära lühiajaliselt, ligikaudu paariks kuuks.

Praegu kasutusel olevate vaktsiinide nakatumist ennetava toime kohta täpsed uuringuandmed veel puuduvad. Siiski on Nohyneki sõnul vaktsiini kaitse tõsise koroonahaiguse vastu hea.

Ja kas suur hulk vaktsiinidoose võib tervist kahjustada?

Nohynek märgib, et kõik vaktsiinid võivad põhjustada erinevaid kõrvaltoimeid, kuid harva on võimalik ette öelda, kes need saavad.

Sarivaktsineerimine võib aga nõrgendada immuunkaitset. Üks hüpotees on, et kui sagedaste intervallidega sama vaktsiini süstida, siis immuunsüsteem väsib ega anna enam nii head kaitset viiruse vastu, sõnab Nohynek.

Täiesti terve soome mees Nuutti kavatseb vaatamata terviseameti soovitustele jätkata vaktsineerimist välismaal.

Isegi kui kordusdoosid tuleksid Soomes apteekides müügile ja selle saaks sealt arsti retseptiga, peab Nuutti mõistlikuks minna naaberriiki vaktsiinireisile.

Tallinnas käin nagunii tihti ja ilmselt tuleb seal vaktsineerimine oluliselt odavam, mõtiskleb ta.

Kommentaarid
(Külastatud 555 korda, 1 külastust täna)