Täna esmaspäeva kella 18.30-ks oli Kagu-Soome piiripunktidesse jõudnud 27 varjupaigataotlejat, kelle reisidokumendid ei olnud korras.
Nähtus on hakanud kasvama. Tulevikku on raske prognoosida, kuid näib, et arv kasvab, ütles pärastlõunal Kagu-Soome piirivalve ülema asetäitja kolonelleitnant Jukka Lukkari, vahendab Yle.
Piirivalveamet teatas eile pühapäeval, et viimastel kuudel on Kagu-Soome piiripunktidesse saabunud erakordselt palju inimesi, kelle reisidokumendid pole korras.
Varem pole Venemaa võimud lubanud Venemaalt Soome piiripunktidesse sõita, kui vajalikke reisidokumente pole kaasas olnud. Nüüd on Venemaa võimude tegevus vähemalt Kagu-Soome piiril muutunud. Selle põhjus on teadmata.
Alates augusti algusest on selliseid inimesi piirile saabunud 109. Piirile on tulnud kolmandate riikide kodanikud, kes on Venemaad transiidiks kasutanud. Nad ei ole olnud Venemaa ega Ukraina kodanikud.
Selline piiriületus, kus inimesel pole juriidilisi dokumente kaasas, raskendab meie tööd. See on vastuolus ka traditsioonilise viisiga, kuidas oleme püüdnud oma piire kontrollida, ütles rahvusvahelise koostöö üksuse juht kolonel Matti Pitkäniitty piirivalve staabist pühapäeval Ylele.
Ainuüksi viimase nädala jooksul on saabunud puudulike reisidokumentidega 34 inimest.
Kagu-Soome piirivalve ülema asetäitja kolonelleitnant Jukka Lukkari sõnul saabuvad migrandid Soome Venemaalt Vaalimaa ja Nuijamaa piiripunktide kaudu.
Vähemalt osa juhtumeid on seotud rahvusvahelise kuritegevusega, mis muudab sellise reisimise võimalikuks, nendib Lukkari.
Näiteks viimase nädala jooksul on saabujate hulgas olnud muu hulgas Iraagi, Süüria, Jeemeni ja Somaalia kodanikke. Nad esindavad paljusid erinevaid rahvusi. Osa neist on saabunud otse läbi Venemaa ja osa on juba mõnda aega olnud Venemaal, sõnab Lukkari.
Alates möödunud neljapäevast ei ole jalgratturid enam Kagu-Soome piiripunktide kaudu Venemaalt Soome piiri ületanud.
Hübriidohtude kompetentsikeskuse võrgudirektor Jukka Savolainen hindas pühapäeval Ylele, et Venemaa on oma uue piirikäitumisega saatnud Soomele selge sõnumi.
Kui nad sealt tee avavad, on meil varsti põgenikeprobleem. Ja see, mis on eesmärk, võib ainult spekuleerida. Miks midagi sellist juhtub ja mida sellega öelda tahetakse, on hoopis teine lugu, nentis Savolainen.
Soome migratsiooniamet on valmistunud varjupaigataotlejate arvu suurenemiseks. Varjupaigataotlejad registreeritakse piiril, kust nad toimetatakse bussiga vastuvõtukeskustesse.
Soome migratsiooniameti hinnangul on praegu vastuvõtuvõimet piisavalt ja seda saab vajadusel suurendada.
Idapiiri ületanud kolmandate riikide kodanike avalduste menetlemine on migratsiooniametis eelisjärjekorras.
Piirivalve on saanud infot idapiiri ületanud varjupaigataotlejatelt nende Soome jõudmise kohta.
Oleme nendega vestelnud ja teada saanud, et saabujad on saanud infot ja võimalikku abi siis, kui nad on kaugelt teele asunud ja läbi paljude etappide siia jõudnud, ütleb Kagu-Soome piirivalve ülema asetäitja Jukka Lukkari.
Piirivalve plaanib nüüd uurida, kas selle taga on organiseeritud kuritegevus ja illegaalne immigratsioon. Olukord näib piirivalve silmis organiseeritud, sest saabujad tulevad üsna kaugelt: näiteks Iraagist, Süüriast, Jeemenist ja Türgist.
Esimene võimalus on see, et peame välja selgitama, kes korraldab illegaalset immigratsiooni ja kas saame sekkuda, ütleb Lukkari.
Kagu-Soome piiripunktides pöördus nädalavahetusel selgele kasvule nende varjupaigataotlejate arv, kes üritasid ületada piiri. Nädalavahetusel taotles varjupaika 34 ja esmaspäeva hommikul 21 inimest, kelle reisidokumendid ei olnud korras.
Üks võimalus piiriületustesse sekkuda on uurida koos Venemaa piirivalvega varjupaiga taotlemise fenomeni kasvu põhjust. Varjupaiga taotlemine võidakse koondada vaid teatud piiripunktidesse.
Kui olukord peaks oluliselt keerulisemaks muutuma, saab valitsus hinnata, kus Soomes on võimalik varjupaika taotleda, kirjeldab Lukkari varjupaiga protsessi tsentraliseerimist.
Valitsus võib kehtestada ka piiravaid meetmeid, näiteks piirata piiriületust piiripunktides või isegi sulgeda piiripunktid.
Piiripunkti sulgemine on äärmuslik meede. Me ei ole selle olukorra lähedal. See on tööriistakomplektis olemas, kuid ainult viimase abinõuna, ütleb Lukkari.
Piiripunktide sulgemist kaalutakse alles siis, kui saabujate voog hakkab olema selgelt suurem.
Siis räägime täiesti erinevatest numbritest. Kui praegu räägime kümnetest inimestest nädalas, siis lisameetmete kaalumine eeldaks sadade ja enamate inimeste tulekut, ütleb Kagu-Soome piirivalve esindaja Jukka Lukkari.
Enne koroona-aega tuli aastas üle idapiiri keskmiselt 30 varjupaigataotlejat ja eelmisel aastal Ukraina sõja tõttu umbes 300. Sel aastal on Kagu-Soome piirkonnas varjupaika taotlenud kokku 161 inimest.
Eriline on see, et valdav osa varjupaigataotlejaid saabub Soome jalgratastel Venemaalt.
Eelmisel nädalal hakkas asüülitaotlejaid järjest rohkem jalgratastel piirile tulema. Möödunud neljapäeval keelustas piirivalve jalgrattaga piiriületuse.
Otsus tehti selleks, et jalgrattaga piiriületust ohjata ja piiri turvalisust säilitada.
Sellest hoolimata püüdlevad jalgratturid endiselt Soome piirile.
Jah, jalgrattureid ikka tuleb. Kui nad taotlevad rahvusvahelist kaitset, võetakse see kaitse vastu ja taotlus vaadatakse läbi. Muidugi ei tule nad lõpuni jalgratastega.
Tegelikult ei saa ju jalgrattaga sõitmist takistada?
Me suuname ja juhendame. Selles osas püüame seda nähtust mõjutada, kuid tundub, et Venemaa piirivalveteenistus lubab siiski jalgrattaga väljumist, vastab Lukkari.
