Soome pank hoiatab massiliste pettuste eest

OP pank hoiatab, et kurjategijad jahivad praegu kiirenevas tempos tekstisõnumite ja e-kirjade kaudu OP panga sissepääsukoode.

Kurjategijad kasutavad pangaklientide võrguteenuse koode erineval viisil ning viimase aasta jooksul on selgelt sagenenud katsed OP-i kliente petta, seisab OP pressiteates.

Kurjategijad saadavad andmepüügisõnumeid massiliselt ja juhuslikult, nii et igaüks võib sattuda petusõnumi sihtmärgiks, hoiatab OP.

Küberkurjategijad muudavad sageli petusõnumite välimust ja liikvel on mitut tüüpi petusõnumeid.

Andmekalastusega püüavad petturid oma kätte saada näiteks inimeste isikuandmeid, OP panga koode või maksekaardi andmeid.

Tänavu levinumaks muutunud kelmuses on klientideni jõudnud OP nimelt saadetud tekstisõnumid, kus on infot näiteks pangaülekandega tegeleva ettevõtte või kaardiga tehtud makse kohta. Sõnumis on palutud asja kontrollida või muidu on ähvardatud kaart külmutada.

Sellised andmekalastusteated võivad olla samas sõnumiribas OP enda sõnumitega.

Petusõnumid räägivad ka ebatavalisest tegevusest, helistamiskatsetest või paluvad kontrollida juurdepääsu võrgule ja taastada juurdepääs.

OP andmetel on olnud ka kelmusi, kus ohvrile on helistatud pärast andmekalastussõnumi saatmist.

Telefonikõnes võidakse soovitada raha kanda nn turvakontole, kust raha jõuab kurjategijate kätte. Selliseid tagatiskontokõnesid on tehtud ka inkassofirmade ja veebipoodide nimel.

Aastate jooksul on pangad teinud palju tööd, et võidelda finantskuritegevusega. Täna suudetakse üha rohkem kelmusi õigel ajal peatada ja raha kliendile tagastada, ütleb OP panga väärkohtlemise juht Kim Sirén pressiteates.

Petusõnumid on sageli sisaldanud linki kelmuse lehele, mis meenutab OP enda veebiaadressi. Link on viinud op.fi teenusega sarnasele lehele, mille abil püütakse kalastada kliendi pangaandmeid ja kaardiinfot.

Sirén tuletab meelde, et pank ei saada kunagi klientidele sõnumeid op.fi teenuse sisselogimislehe lingiga. Samuti ei küsi pank kunagi koode ega kaardiandmeid sõnumite või telefonikõnede kaudu.

Isegi makse saamise või tühistamise eesmärgil ei nõua pank kliendilt lingi kaudu sisselogimist ega pangaandmeid. Kui klient saab teate op.fi teenuse lingiga, on tegemist pettusega. Te ei tohiks lingil klõpsata ega teha midagi muud, mida sõnumis võidakse paluda, ütleb Sirén.

Kelmusteadete sihtmärgid ei ole ainult pensionärid, vaid probleem puudutab igas vanuses inimesi.

Finanssiala ry info kohaselt tõusid aasta alguses enim investeerimiskelmused, näiteks krüptovaluutadega seotud pettused.

Kiiret kasumit otsivad noored täiskasvanud langevad sageli investeerimispettuste ohvriks. Ohver leiab otsingumootori, sotsiaalmeedia või saadud e-kirja kaudu liba-investeerimissaidi, kus ta täidab oma kontaktandmed ja pettur esitab talle väljamõeldud tulud. Ta järgib petturi juhiseid ja kurjategija saadab raha kiiresti edasi. Pettus selgub sageli alles siis, kui ohver mõistab, et ta ei saa oma raha enam kätte, ütleb Sirén.

Kui kahtlustate, et teid on petetud? Toimige nii:

Kui kahtlustate, et olete andnud oma andmed petturitele või olete langenud mõne muu kelmuse ohvriks, võtke kiiresti ühendust oma pangaga.

Tehke politseile avaldus ja rääkige juhtunust võimalikult täpselt.

Ärge asjatult häbenege juhtunut, vaid minge asjaga edasi. Igaüks võib langeda pettuse ohvriks.

Juhised tehingute kohta op.fi teenuses:

  1. Ärge minge op.fi teenusesse lingi või otsingumootori kaudu. Sõnumis olev link sisselogimislehele on pettus. Kelmuse lehele pääsete ka Google’i, Bingi või mõne muu otsingumootori tulemuste kaudu, seega sisestage aadress ise brauseri aadressiribale.

  2. Kontrollige aadressi. Veenduge alati, et ajate asju ehtsal www.op.fi aadressil. Ärge sisestage oma koode saidile, mille autentsust te ei saa kontrollida.

  3. Hoidke OP-i koodid endale. Pank ei nõua teilt kunagi oma koode tekstisõnumi, telefoni või meili teel.

  4. Ärge avage panga nimel saadetud e-kirjade ega tekstisõnumite manuseid. Kontrollige oma panga klienditeenindusest manuste ehtsust.

  5. Kui võõras palub teie seadmesse programmi installida, siis ärge nõustuge. Installige vajalikud programmid oma seadme rakenduste poe kaudu.

  6. Ärge kinnitage asju, mida te ise ei tee. Lugege kinnitustaotlused alati hoolikalt läbi – kui midagi ei sobi, ärge kinnitage midagi.

  7. Küsige abi selgusetutes olukordades. Kui tunnete kontakti või sõnumi suhtes kahtlust või op.fi teenuse sisselogimisleht töötab ebanormaalselt (nt mobiilivõtmega sisselogimine ei tööta), võtke enne millegi muu tegemist oma pangaga ühendust.

Kui kliendil on kahtlus, et tema OP koodid on sattunud valedesse kätesse, tuleb need koheselt blokeerida telefonil 0100 0500 (erakliendid) või ööpäevaringsel blokeerimisteenuse numbril +358 1000555.

Kommentaarid
(Külastatud 5,187 korda, 1 külastust täna)