Venemaa saavutas suve jooksul Ukraina üle suure võidu, tunnistas Soome kaitseväe endine luurejuht ja praegune rahvasaadik, erukindral Pekka Toveri intervjuus väljaandele Ilta-Sanomat.
Ukraina sõja eesliin hakkab tasapisi muutuma pehmeks mudaväljaks, mis raskendab maastikul liikumist. Suured toimingud muutuvad raskemaks.
Ilm võib pakkuda kaitset ka pilvede või lumesaju korral, kui õhutõrjet on raskem suunata.
Kas see oli Venemaa jaoks suur võit, et Ukraina kuiva ilmaga edasi ei pääsenud?
Toveri sõnul oli küll. „See on täpselt see, mille poole riik püüdles ja see ka õnnestus,” märkis Toveri.
Ukraina on aga oma tegevusega suutnud Mustal merel edu saavutada. See on viinud Venemaa mereväe operatsioonide raskendamiseni ja Musta mere blokaadi katkemiseni. Ka Ukraina on suutnud Venemaa poolele lööke anda.
Ukraina armee juhtkond on aga teatanud, et Ukraina praegu rindel ei edene.
Toveri sõnul on Venemaa kogunud praeguseks rakette, et talvel rünnata Ukraina taristut. Ukraina on ühelt poolt selleks valmistunud, hankides välismaalt õhutõrje seadmeid, aga ka Venemaa on paremini valmistunud.
Ukraina on ähvardanud vastata Venemaa rünnakutele omalt poolt rünnakutega Venemaa sisemuses asuva taristu pihta.
Küsimusele, kas Ukraina jaksab teise sõjatalve üle elada vastas Toveri, et väsimuse märke pole veel näha ja suur osa ukrainlastest ei lepi territooriumi loovutamisega.
Olukorra kohta rindel ütles Toveri, et lõunas Zaporižja rindel on praegu üsna rahulik. Põhjas, Kupjanski suunal on Venemaa juba pikemat aega üritanud rünnata, kuid edutult.
Kõige rohkem toimub praegu idas, kus fookuses on juba mõnda aega olnud Avdijivka. Venemaa suundub linna poole, kuid jätkab sõdurite hakklihamasinasse saatmist.
Avdijivka pole kummagi riigi jaoks kerge koht. Avdijivkas võitlevad Venemaa poolel peamiselt reservväelased, kuid kasutatakse ka vange. Toveri sõnul on vägagi võimalik, et Venemaa on kandnud märkimisväärseid kaotusi, kuigi Ukraina antud numbrid võivad olla pisut kõrged.
Ukraina edu kohta Dnepri rindel ütles Toveri, et jõe idaküljel saadud sillapea positsioon pole siiski kuigi märkimisväärne. „Peaks varustuse üle jõe saama, aga pole veel juletud seda teha,” ütles ta.
Varustust ei saa üle jõe, sest Venemaal on piirkonnas õhuülekaal, mis võib kergesti sihikule võtta mis tahes Ukraina pontoonsillad.
Praegu Ukraina Hersoni oblastis Venemaad oluliselt ei ohusta.
Lääne abi kohta Ukrainale ütles Toveri, et Lääs on Ukrainat aidanud liiga hilja ja liiga vähe. Abi oleks pidanud koonduma möödunud sügisele, mil Venemaa oli haavatav.
Nüüd on abi jupitatud, mis tähendab, et Venemaal oli võimalus saada tugevamaks.
Sõjast on nüüdseks saanud kurnamissõda, märkis Toveri.
Kui Ukrainas on langenud 150-200 000 Vene sõjaväelast, siis miks need numbrid Venemaa juhtkonda ega rahvast ei mõjuta? Selle peale ütles Toveri, et Venemaa on diktatuur.
Putin on värvanud sõtta ka märkimisväärselt vähemuste esindajaid. Lisaks on Venemaa kasutanud palju vange. Kreml ei hooli nende inimrühmade kaotustest. Venemaal ei julge keegi suurte kaotuste vastu protestida.
Nüüd värvatakse näiteks Venemaal võlgnikke või riigiametites töötavaid inimesi. Eesmärk on värvata inimesi rindele ilma mobilisatsiooni korraldamata.
Venemaal räägitakse nüüd juttu, et käimas on järjekordne suur isamaasõda ja võitlus käib lääneriikide vastu. Nende lugudega saab rahvale õigustada ka suuri kaotusi.
Küsimusele, kas praegune sõda on rohkem suurtükisõda või elektrooniline sõda vastas Toveri, et tegemist on siiski suurtükisõjaga, sest suurimaid kaotusi tekitab suurtükivägi, olgu selleks tanki- või isikukaotused.
Küsimusele, kuidas ummikseisust välja tulla vastas Toveri, et Ukraina vajab mitmel rindel paremat abi, näiteks hävitajaid õhuruumi kontrollimiseks, paremat õhutõrjet, paremat miinitõrjevõimet, paremat süvalöögivõimet.
Toveri sõnul on Ukrainal nendeks asjadeks võimekus küll olemas, kuid ta vajab siiski rohkem abi.
Küsimusele, miks eitab president Volodõmõr Zelenski ummikseisu jõudmist vastas Toveri, et Zelenski eitab seda, sest ummikseisu narratiivist võib Venemaale kasu olla. Zelenski töö on ühtlasi sisendada usku oma rahvasse ja oma sõduritesse.
Toveri leiab, et Ukraina armeel on keskmiselt parem võitlusmotivatsioon kui Venemaal. Seda seetõttu, et riik üritab vabastada neilt võetud territooriume, samas kui paljud venelased teavad, et nad ei kaitse Ukrainas sõdides Venemaad.
Võimalike läbirääkimiste kohta ütles Toveri, et kui nüüd minna läbirääkimiste laua taha, siis jääks Venemaale märkimisväärne osa Ukraina maast.
Selle aktsepteerimine saadaks Venemaale sõnumi, et riik võib kasutada jõudu ja ohverdada sadu tuhandeid, et võtta endale iseseisvale riigile kuuluv maa.
Ehitame relvajõud uuesti üles ja vaatame, mida saame järgmiseks proovida, märkis Toveri. Tema arvates tuleb Venemaale anda mõista, et diktaatorid ei saa jõuga võtta seda, mida tahavad.
Küsimusele, milline on vene rahva arvamus sõja lõppemisest vastas Toveri, et vene rahval puudub korralik arusaam sellest, mis on võit Ukrainas, mis tähendab Toveri sõnul seda, et paljud Venemaal saavad aru, et ukrainlased ei taha olla Venemaa osa.
Putin pole ka Ukraina sõjaks selgeid eesmärke välja öelnud. Paljud venelased tahavad lihtsalt oma elu elada, paljud ei kiida Putinile kaasa ja paljud ei ole ka vastu, mistõttu enamikku ei pruugi sõda häirida.
Toveri sõnul on venelaste meeleseisund selline, et nad tahavad, et sõda lõppeks, aga see peab lõppema Venemaa võiduga.
Paljud venelased ei tea siiani täielikult, milliseid alasid Venemaa praegu Ukrainas kontrollib, sest seda edastatakse rahvale ebamääraselt.
Ahvenamaal asuva Vene konsulaadi sulgemise plaani kohta ütles Toveri, et Soome püüab järgida rahvusvahelisi lepinguid, kuigi Venemaa seda ei tee. Konsulaadi sulgemise osas leiti, et see on võimalik, aga praeguses olukorras tarbetu.
