Soome arste ja õdesid häirib uus nähtus: inimesed ei vasta enam telefonile

Arstide ja õdede tööd häirib tänapäeval nutitelefonidega seotud nähtus: paljud inimesed ei vasta enam telefonile.

Kui lauatelefoniga harjunud vanemad inimesed vastavad telefonile isegi suurema tõenäosusega kui noored, siis nooremad kasutavad telefoni peamiselt sõnumite saatmiseks, mängimiseks ja suhtlemiseks. Telefon võib ka vaikida, et see sõnumite või märguannete tõttu nii tihti ei piiksuks, vahendab Helsingin Sanomat.

Nähtus puudutab eelkõige kõnesid, kus saaja ei tea, kes helistab.

Tervisekeskustes kulub suur osa arstide ja õdede tööajast telefoniga suhtlemisele ning aeg läheb raisku inimeste vastamata jätmise tõttu. Koroonaperioodil kasvas telefoni teel aetavate asjade hulk veelgi.

„On täheldatud, et osa inimesi ei vasta kõnele, mis tuleb tundmatult numbrilt,” ütleb Satakunta hoolekandepiirkonna Pori vastutava üksuse juht Mirva Matikka.

Tööajal pole inimeste võimalused telefonile vastata kõige paremad, kuid Matikka sõnul jätavad paljud ka teadlikult vastamata, isegi kui reaalset takistust pole.

See toob kaasa kõnede kuhjumise ja seetõttu ei pruugi esmaspäeva hommikul vähem kiireloomulist vastuvõttu olla.

„Sel ajal keskendume telefonikõnedele ja võimalikele kiireloomulistele vastuvõttudele, et telefoniasju klaarida,” räägib Matikka.

Arstid helistavad patsientidele laboritulemuste, ravimimuudatuste, röntgeni tulemuste osas ning lihtsalt selleks, et jälgida haiguse kulgu ja patsiendi seisundit.

Tervisekeskuste õed suhtlevad patsientidega telefoni teel isegi sagedamini kui arstid ning tegelevad sageli ka tagasihelistamisega.

Kiirel päeval on masendav ajaraiskamine oodata telefonis kõnet, millele keegi ei vasta, ütleb Matikka.

Satakuntas peavad arstid teatama patsiendile ajavahemiku, et nad teaksid oodata tervisekeskuse kõnet.

„Prognoositavus on hea viis haigega ühendust saada,” ütleb Matikka, kes töötab ise samuti arstina ja on teinud palju patsiendikõnesid.

Poris on otsustatud, et patsiendikõnesid ei tohiks teha tundmatult numbrilt. Matikka sõnul näeb kõne vastuvõtja vähemalt tervisekeskuse infonumbrit.

Samuti saab helistaja ise otsustada, kas tema telefon on vastajale nähtav. Sageli tehakse seda siis, kui helistajaks on isiklik õde või arst, kes tunneb oma patsienti hästi.

Tagasihelistamisteenus ei asenda prognoositavust, kuna kõnesid käsitletakse saabumise järjekorras. Kuna tervisekeskus töötab tööajal, siis kiirematel päevadel kandub osa kõnesid järgmisele päevale.

Helsingi on telefonikõnedele vastamise probleemi lahendanud sellega, et nüüd helistatakse tervisepunktidest patsientidele vaid üks kord.

Linna eesmärk on sel moel telefoniteenuse järjekordi lühendada. Järjekorras kõnesid saab teha kiiremini, kui helistajate aeg ei kulu samade patsientide jahtimisele uute kõnedega. Reformi nimetatakse teenuse „korrastamiseks” ja see on pälvinud ka kriitikat.

Matikka sõnul helistatakse Pori patsientidele alati 3-4 korda, kui nad kohe ei vasta. Mõnikord võidakse patsiendile saata näiteks teade, et testi tulemus on leitav enda andmebaasist.

Matikka sõnul ei teki peaaegu kunagi olukorda, kus patsienti ei saa kätte olukorras, kus on oluline või kiireloomuline asi.

Ta juhendab patsiente võtma tervisekeskusega ühendust võimalusel ka väljaspool tipptunde, mil ka tagasihelistamise teenus ladusamalt töötab.

Lisaks esmaspäeva hommikutele on kõige kiirem aeg pikkade pühade eelõhtul ja nendele järgnevatel päevadel.

„Satakuntas on eesmärk, et iga patsiendi jaoks oleks hooldaja, kes saaks hakkama enamiku kõnedega,” räägib Matikka.

Lisaks on tervisekeskustes ka elektrooniline kanal, mille kaudu saab tervisekeskusega ühendust võtta.

Kommentaarid
(Külastatud 2,221 korda, 2 külastust täna)