Kui Venemaa sõda Ukraina vastu läheneb kolmandale aastale, on Moskval eelis sõjalisel, poliitilisel ja majanduslikul rindel.

Venemaal on palju rohkem mehi, et oma räsitud armeed täiendada kui ukrainlastel, kellel napib hästi väljaõppinud jalaväge. President Vladimir Putin militariseerib Venemaa majandust, kasutades suuri naftatulusid, et maksta kasvava relvatootmise eest. Samal ajal ähvardab USA ja Euroopa poliitiline halvatus relvade ja raha tarnimist, millest sõltub Ukraina ellujäämine, vahendab Wall Street Journal.

Lääne segadus ja Venemaa kasvav inim- ja tööstusressursside panus sõtta viitavad kibedale aastale Ukraina kaitsepositsioonil. Kuid Vene armee piirangud pealetungil – mis ilmnesid kurnavas võitluses Avdijivka linna pärast – viitavad sellele, et tõenäolisem on jahvatamine väikeste edusammudega kui läbimurre.

Putin on veel kaugel nende Ukraina piirkondade vallutamisest, mida Venemaa on nõudnud – rääkimata oma suurema eesmärgi saavutamisest – Ukraina alistamisest, mille olemasolu iseseisva rahvusriigina on ta nimetanud ajalooliseks anomaaliaks.

„Materiaalsed eelised 2024. aastal on peamiselt Venemaa poolel, kuid need ei tundu olevat piisavalt otsustavad, et Venemaa suudab oma poliitilisi eesmärke saavutada,” ütles Washingtoni mõttekoja Carnegie Rahvusvahelise Rahu Sihtkapitali vanemteadur Michael Kofman.

„On ebatäpne väita, et Venemaa võidab sõja,” ütles Kofman. „Kuid kui järgmisel aastal ei tehta õigeid valikuid Ukraina lähenemise ja läänepoolsete ressursside osas, siis on Ukraina edu väljavaated nõrgad.”

USA, Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi aastane majandustoodang on kokku umbes 45 triljonit dollarit, mis on 20 korda suurem kui Venemaa majandus, ja kõrgem tehnoloogia. Paberil on Ukraina toetajad palju tugevamad kui tema ründaja. Kuid Venemaa teeb palju rohkem pingutusi.

Selle kuu alguses heaks kiidetud Venemaa valitsuse eelarvekava aastateks 2024–2026 näitab, et riik pühendab sõjale üha suurema osa ressurssidest. Sõjalised kulutused tõusevad järgmisel aastal enam kui 100 miljardi dollarini, mis on kõrgeim tase pärast nõukogude aega. Tehased vahetavad tootmise tsiviilkaupadelt üle tankide ja droonide vastu. Tsiviilsektorid maksavad selle eest, tootmisvõimsuse nappus ja töötajad tõstavad inflatsiooni. Kuid tohututest sõjalistest kulutustest tulenev stiimul toetab Venemaa majandust, kompenseerides Lääne sanktsioonide mõju.

Moskva kasutab kaubavahetust kolmandate riikidega, et importida sanktsioneeritud Lääne tehnoloogiaid, mida tema relvatootjad vajavad. Samuti on ta leidnud viisi, kuidas mööda hiilida Lääne naftaekspordi hinnapiirangust, luues oma naftatankerite laevastiku, mis ei allu Lääne eeskirjadele.

Masstootmine on võimaldanud Venemaal Ukrainale järele jõuda väikeste lahinguväljadroonide valmistamisel – valdkond, kus Ukraina innovatsioon andis talle varem eelise, kuid kus Ukraina toetumine väikestele töökodadele ja vabatahtlikele on seadnud ette piiri.

Lääs on rakendanud vaid piiratud samme sõjalise tootmise suurendamiseks. USA suurendab oma suurtükimürskude tootmist, kuid ELi riigid ei suuda kooskõlastada tellimusi ega motiveerida uude kaitsetootmisse investeerima. EL lubas Ukrainale järgmise aasta märtsiks miljon suurtükimürsku, kuid ametnike sõnul jääb blokk sellest kaugele maha. Seevastu Põhja-Korea andis Lõuna-Korea luure andmetel Venemaale sel sügisel lühikese ajaga miljon mürsku.

Euroopa riikide varutud relvad ja laskemoon on otsa saamas, mida nad saavad Ukrainale anda. Washingtoni poliitilised lahkhelid on juba aeglustanud USA tarneid. Lõuna-Koreast pärit mürsud aitasid Ukraina suurtükiväel katta puudujääki võrreldes Venemaa vägedega. Nüüd ütlevad Ukraina sõjaväelased, et on taas ebasoodsamas olukorras.

Ukraina majandus on Venemaa rünnakule oodatust paremini vastu pidanud, kasvades sel aastal isegi veidi pärast sügavat krahhi, kui Venemaa tungis sisse 2022. aasta alguses. Kuid Ukraina loodab tsiviileelarvekulude, näiteks hariduse ja tervishoiu kulude katmiseks Lääne rahale, võimaldades Kiievil oma maksuraha kasutada sõja eest tasumiseks.

„Sõjaline ja finantsabi on Ukraina edukaks toimimiseks üliolulised, kuid me peame muutuma ka iseseisvamaks relvatootmises ja majanduslikus vastupidavuses,” ütles Ukraina endine välisminister Pavlo Klimkin.

Putini režiimi sai raputada juunis, kui poolsõjaline rühmitus Wagner mässas Venemaa valitsuse vastu. Kuid mäss vaibus ja Wagneri juhid hukkusid, kui nende lennuk plahvatas. Pärast seda pole keegi julgenud Putini autoriteedile tõsist väljakutset esitada.

Selle asemel on poliitilised värinad praegu tugevamad Läänes ja Ukrainas.

Mõlemaparteiline konsensus Washingtonis Ukraina toetamise osas on USA presidendivalimiste tsükli lähenedes järk-järgult lagunenud ning esindajatekoja vabariiklaste seas on kasvanud vastuväited abistamisele.

EL on samuti hädas rahastamise heakskiitmisega. Blokk oli lubanud anda Kiievile lähiaastatel 50 miljardit eurot, kuid see lubadus on nüüd kahtluse all. Saksamaa enesekehtestatud fiskaalköidikud on ajanud ELi kuluplaanid segadusse, samas kui Ungari liider Viktor Orban, kes on pikka aega olnud Venemaaga soojades suhetes, ähvardab panna veto Ukrainale antava abi andmisele.

„See muudab kogu ELi üsna nõrgaks. See on suur probleem meile, aga ka ELile,” ütles Klimkin. Ta ütles, et blokis võib ilmneda „suutmatus tegutseda”.

Kiievis on selle suve vastupealetungi ebaõnnestumine Venemaa poolt okupeeritud piirkondade tagasivõtmiseks teravdanud sõjaliste ja poliitiliste juhtide vahelisi hõõrumisi. Relvajõudude juhi Valeri Zalužnõi hinnang, et sõda on jõudnud ummikseisu, sai noomituse president Volodõmõr Zelenskilt, kes soovib näidata avalikule arvamusele ja Lääne liitlastele, et Ukraina suudab edasi liikuda. Zelenski sõjalist eesmärki taastada täielikult Ukraina rahvusvahelised piirid peab Lääs ebareaalseks.

Sõjaline ummikseis tugevdab Kiievi Euroopa tähtsaima toetaja Saksamaa arvamust, et relvarahu ja läbirääkimised Moskvaga on Ukraina huvides. Berliin ei taha aga Zelenskit survestada.

Relvarahu lootuste probleemiks on endiselt see, et Putinil on vähe põhjust oma sissetungi peatada ajal, mil Lääne ühtekuuluvus nõrgeneb.

Isegi kui Putin nõustub relvarahuga, kardab Kiiev, et ta kasutab seda oma vägede tugevdamiseks ja uuesti ründamiseks. Venemaa juhil on kokkulepetest taganemise osas pikk ajalugu.

Paljud lääne ametnikud usuvad, et Putin ootab, kes võidab USA presidendivalimised aasta pärast. Kui tegemist on Donald Trumpiga, kardavad Euroopa valitsused, et ta võib USA sõjalise toetuse Ukrainale ja isegi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonile ära tõmmata, jättes sõjaliselt nõrga Euroopa Venemaa ekspansionismi ohjeldama.

ELi poliitikute põlvkond, kes aastaid alahindas Putini väljakutset kontinendi külma sõja järgsele korrale, näeb vaeva, et kohaneda Euroopa riikide vahelise ulatusliku sõja naasmisega.

„Ma kardan, et me pole veel vastast mõistnud: see pole nii strateegiline, mitte nii intelligentne, kuid see on väga-väga sihikindel,” ütles Washingtoni Brookingsi Instituudi direktor Constanze Stelzenmüller.

Mõned Euroopa ametnikud kardavad isegi, et Ukraina positsioon lahinguväljal võib sel talvel laguneda. Ukraina armeel napib jalaväge pärast seda, kui ta kandis suvise vastupealetungi ja eelmisel talvel Bahmuti linna verises kaitses suuri kaotusi. Seoses ebafunktsionaalse mobilisatsioonisüsteemiga, mida vaevab korruptsioon, on paljud värsked sõdurid 40ndates eluaastates mehed ja sageli saadetakse nad kaevikutesse liiga vähese väljaõppega.

Laskemoona nappus tähendab ka seda, et Ukraina ei suuda tõenäoliselt mõnda aega uut suurt pealetungi korraldada. Ukraina vägede sillapea rajamine Dnipro jõe idakaldal Hersoni oblastis on ainus haruldane särav koht, ehkki väikese ulatusega.

Kuid ka Venemaa armee näeb vaeva, et saavutada märkimisväärseid läbimurdeid, hoolimata oma arvulistest eelistest vägede ja varustuse osas. Selle jalavägi ja sõidukid on sageli vanemad ja madalama kvaliteediga kui jõud, millega ta sissetungi alustas.

Mõlemal poolel on raske edasi liikuda avatud, tugevalt mineeritud maastikul taeva all, kus sumisevad droonid, mis võivad rünnata sõjaväelasi ja sõidukeid või suunata täpset suurtükituld.

Venemaa on koondanud oma olemasolevad reservid Ukraina idaosas, kust ta üritab mitmel pool läbi murda, kuid vähese eduga. Isegi Avdijivkas, Venemaa peamises suunas sel sügisel liiguvad tema väed edasi, tehes tohutuid kulutusi nii meeste kui ka varustuse osas.

Ukraina väsinud väed suudavad 1000-kilomeetrisel rindel siiski tõhusat kaitset luua, kui nad kasutavad oma ressursse, piirates Venemaad ainult väikse eduga, väidavad Ukraina ohvitserid ja Lääne eksperdid. Kiievi kaitseministeerium plaanib ehitada uusi kaitsekindlustusi, olles näinud, kui tõhus oli sel suvel Venemaa juurdunud kaitse Ukraina lõunaosas.

„Järgmist aastat saab Ukraina sõjaväe taastamise aastana hästi ära kasutada,” ütles Kofman. Ta lisas, et Kiiev peab parandama vägede mobiliseerimist ja väljaõpet, loobuma suurtest pealetungitest ja tugevdama oma rivisid. „Kui seda ei juhtu, võib järgmine aasta saada pöördepunktiks, misjärel satub Ukraina üha ebasoodsamasse olukorda.”