Lääne relva-abi Ukrainale on vähenemas, kuna kardetakse, et Ukraina ei suuda sõda võita

Ukraina on teinud viimastel päevadel meeleheitlikke ponnistusi, et kasutada Lääne relvi Venemaa vastu, kuna kardetakse, et vastasel korral väheneb Lääne huvi Ukrainale relvi saata.

Läänes omakorda ollakse skeptilised, kas Ukraina suudab kurnamissõda Venemaa vastu võita ning kas paremate relvade saatmine Ukrainasse midagi muudab, vahendab New York Times.

Ukraina sõnum maailmale on: Me suudame võita. Meie valitud strateegia töötab, aga see võtab aega. Saatke meile veel rohkem relvi.

Keegi aga ei oska öelda, kas Ukraina suudab võita suurema koguse relvadega, või mida võit Venemaa üle endast lõpuks kujutab. Ukraina võimude meeleheitlikud abipalved relvade saamiseks on mitmel pool Läänes muutunud tüütuks müraks.

Käesoleval nädalal on aga Ukraina kasutanud Läänelt saadud pika laskeulatusega relvi Vene taristu pihta, et Lääne arvamust muuta. Ukraina ametlikud viitavad hiljutisele raketiheitja HIMARS rünnakule Vene moonaladude pihta Ukraina lõunaosas Nova Kahovkas. Ühtlasi lasti õhku oluline sild Dnepri jõel. Mitmete analüütikute väitel on Ukraina alustanud vasturünnakut, mis peaks päädima Hersoni tagasi vallutamisega.

Neljapäeval teatasid Ukraina võimud, et pikamaa rakettidega rünnati ligi 200 Vene objekti. Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov kinnitas, et Venemaa on võimalik alistada ja Ukraina on juba näidanud, kuidas.

Kolmapäeval aga esines Washingtonis otsustajatele isiklikult Ukraina presidendiproua Olena Zelenska. Ta palus rohkem relvi ja ütles, et „Venemaa hävitab meie riigi”.

Vaatamata ukrainlaste optimismile väidavad sõjalised analüütikud ja lääne ametnikud, et pööret edu osas on prognoosida liiga vara, aga pikaajaline lootus näib tõenäoline. Nad hoiatavad samas, et ei tohi panna liiga palju lootusi konkreetsetele relvadele rindejoonel, mis lookleb sadu kilomeetreid põhjas asuvast Harkivist kuni lõunas asuva Mõkolaivini.

„Me saavutame praegu seda, mida me varem pole saavutanud,” ütles Ukraina sõdureid abistava valitsusvälise rühmituse direktor Taras Chmut. „Kuid rindel läbimurret ei toimunud. Pole imerohtu ega võluvitsa, mis homme võidule viiks.”

Siiski prognoosisid Ukraina kõrged julgeolekuametnikud sel nädalal Kiievis antud intervjuudes optimismi.

„Mida kiiremini meie partnerid meid relvadega varustavad, seda kiiremini me selle sõja lõpetame,” ütles Ukraina riikliku julgeolekunõukogu juht Oleksi Danilov. Ta ütles, et Ukrainal ei ole kavatsust loovutada territooriumi läbirääkimistel saavutatud kokkuleppe teel, nagu mõned läänes on soovitanud. „See on lihtsalt küsimus selles, kes keda võidab.”

Ukraina sai kolmapäeval USA-lt kinnituse oma strateegiale, kui Pentagon kohustus tarnima veel neli HIMARS-raketiheitjat ja muud võimsat relvastust, sealhulgas kaks NASAM-i õhutõrjesüsteemi, et aidata Ukrainal end kaitsta raketirünnakute eest. Ja kaitseminister Lloyd J. Austin III andis Ukraina võimalustele optimistlikuma hinnangu.

„Meie abi on kohapeal tõeliselt mõjutanud,” ütles hr Austin Lääne kaitseametnike kogunemisel. „Venemaa arvab, et suudab Ukrainas kauem vastu pidada ja meie. Kuid see on kõigest viimane Venemaa valearvestuste reas.”

Briti kõrgeim luureohvitser, MI6 juht Richard Moore andis samuti optimistliku hinnangu, öeldes Venemaa sõjaväe kohta: „Ma arvan, et neil hakkab aur otsa saama.” Hr Moore ütles, et Vene väed „peavad mingil moel pausi tegema ja see annab ukrainlastele võimaluse vastulööki anda.”

Lahinguvälja kõrval sai Ukraina taas majandustuge Euroopa Liidult, mis teeb liikmetele ettepaneku vähendada oma gaasitarbimist, kartes, et president Vladimir Putin katkestab Venemaa gaasiekspordi. Venemaa taastas neljapäeval gaasi voolu läbi elutähtsa torujuhtme Saksamaale, leevendades vähemalt hetkel kartusi puudujäägi ees.

Küsimus, kas praegu Ukrainasse saabuv kaugrelvastus suudab tõepoolest Vene armee tagasi lüüa, on on muutunud sõjas tundmatuks muutujaks.

USA ja eurooplased on ettevaatlikud liiga suure hulga varustuse saatmise pärast, enne kui Ukraina sõdurid saavad väljaõppe. Analüütikud on osutanud märkidele, et Ukraina ei suuda relvi nii sujuvalt omandada, kui ta väidab.

Lääne ametnikud muretsevad ka selle pärast, et uuest tulejõust julgustatuna võib Kiiev alustada vasturünnakut liiga vara. Ja Pentagon on mures oma varude võimaliku ammendumise pärast lähikuudel.

Kuu aega tagasi paistis, et Venemaal on märkimisväärne ülekaal. Ukraina sõdurid pidasid Ida-Ukrainas Severodonetski ja Lõssõtšanski linnade eest ägedaid, veriseid ja lõpuks kaotatud tänavalahinguid ja suurtükiväeduelle. Mõned lääne ametnikud seadsid kahtluse alla sellise põletatud maa lähenemisviisi mõistlikkuse, öeldes, et Ukraina ei suuda kurnamissõda võita.

Isegi president Volodõmõr Zelenski tunnistas harvaesinevas avalikus strateegia üle mõtiskluses, et Venemaa armee vastu võitlemine enamasti mahajäetud ja hävitatud kogukondades, mida ta nimetas „surnud linnadeks”, on väga kallis. Iga päev hukkus Zelenski väitel 60-100 Ukraina sõdurit. Teised Ukraina ametnikud hindasid ohvrite arvu kõrgemaks.

Ukraina väejuhid ütlesid, et linnalahingu etapist väljumine tõi venelastele rohkem kaotusi kui ukrainlastele. Ukraina kaitseminister Reznikov ütles, et lahingutes hukkus 9000–11 000 Vene sõdurit, mis tema sõnul õigustab Ukraina taktikat.

Lahingute intensiivsus on Donbassis vähenenud pärast Severodonetski langemist ja ukrainlaste lahkumist Lõssõtšanskist, mis viitab sellele, et venelased kas tegid pausi vägede ümberpaigutamiseks või et nende võimekus on oluliselt halvenenud. Tähelepanu on nihkunud lõunasse ja läände Dnepri jõe äärsele alale, kus Ukraina on kasutanud lääneriikidest, sealhulgas USA-st tarnitud kaugsuurtükke, et tabada sihtmärke sügavamal rindejoone taga.

Tõhustades rünnakuid lõunas, seisab Ukraina silmitsi veel ühe strateegilise probleemiga: kuidas ta peaks kasutama oma uusi, surmavaid võimeid: koondama tulejõudu kaitseks idas või ründama okupeeritud lõunapoolset Hersoni linna, mis on venelaste käes.

„Strateegia seisneb valikutes ja valikutega kaasnevad kompromissid,” ütles Arlingtonis asuva uurimisinstituudi C.N.A. Venemaa-uuringute direktor Michael Kofman.

Lääne ametnikud mõistavad Ukraina soovi territooriumi tagasi saada ja saavutada võit, mis annab rahvale lootust. Kuid mõned Lääne ametnikud kardavad, et Ukraina sõjavägi ei ole valmis suureks vastupealetungiks Hersoni lähedal asuvas piirkonnas.

Ukraina väidab vastu, et on vältinud kiireid või riskantseid manöövreid uue relvastusega ega liigu edasi enneaegselt.

„Me mõistame, et meil ei ole praegu piisavalt ressursse aktiivse strateegia võtmiseks,” ütles Ukraina relvajõudude staabiülema asetäitja brigaadikindral Oleksandr Kõrõlenko. „Teeme koostööd oma partneritega. Kui meil on piisavalt, otsustame edasiste tegevuste üle.”

Vene armee lüüasaamine jääb Kiievi käeulatusse praegu, kuid mitte lõputult, kuna Lääne toetus sõltub Ukraina võimekusest okupeeritud alad vabastada, ütles McCaini Instituudi direktor ja endine kitseministri asetäitja Venemaa, Ukraina ja Euraasia küsimustes Evelyn Farkas.

„Venelaste tagasihoidmisest ei piisa,” ütles pr Farkas. „Kui ukrainlased ei suuda lahinguväljal mingit edu saavutada, siis nõrgeneb USA ja Euroopa toetus sõjategevusele.”

Ukraina ametnikud on ootusi vähendanud. Juunis ütles Ukraina sõjaväeluure juht Kõrõlo Budanov, et vasturünnakud lõpetatakse augustiks. Juulis ütles kaitseminister Reznikov, et tulemusi oodatakse aasta lõpuks.

Praegu väidavad Ukraina ametnikud intervjuudes, et nende väed demonstreerivad võimet kasutada uut relvastust otseste valusate löökide andmiseks varustusliinidele, vägedele ja relvaladudele. Võimaliku vasturünnaku osas väidavad nad, et kavatsevad õhkida Dnepri jõe lähedal olevad sillad ja randumiskohad, katkestades Venemaa varustusliinid ja sundides vastase taanduma jõe läänekaldal, sealhulgas Hersonis.

Kindral Kõrõlenko eitas igasugust vaidlust USA-ga seoses relvatarnete või nende kasutamisega seotud strateegiliste valikute pärast. „Tegutseme oma partneritega täielikult kooskõlastatult,” ütles ta. „Iga tarnitud relv kaitseb meie inimeste, naiste, laste ja elanikkonna elusid.”

Aitamaks leevendada muret, et relvad võivad kaotsi minna või kõrvale liikuda, avalikustas Zelensky valitsus neljapäeval arvutijälgimissüsteemi nimega CODA, mis jälgib kõiki annetatud relvi.

Ukraina ametnikud leevendasid ka probleeme sõdurite koolitamisel mitme uue süsteemi samaaegseks kasutamiseks või nende hooldamiseks. Julgeolekunõukogu juht Danilov ütles, et Ukrainas on miljon sõdurit, sealhulgas politseiüksustes olevad ja värvatud. Kui sõdureid on rohkem kui relvi, ei vii õppused tema väitel vägesid rindejoonelt eemale.

Suurtükiväe arsenali standardiseerimine oleks lõpuks abiks, ütles kindral Kõrõlenko. „Pärast võitu lahendame selle ära.”

Kommentaarid
(Külastatud 1,168 korda, 7 külastust täna)