Kergendusenaeratused olid neljapäeval, 23. aprillil Küprose Ayia Napa jahisadamasse laotatud pikal punasel vaibal täies hoos, juhatades riigipead ja valitsusjuhid imposantse ehitise poole, kus toimub nende mitteametlik tippkohtumine piirkonna käimasolevate sõdade teemal. Pärast seda, kui pärastlõunal allkirjastati Ukrainale antav tohutu 90 miljardi euro suurune laen ja uued Venemaa-vastased sanktsioonid, tervitasid Euroopa juhid otsuseid, mis olid nii kaua edasi lükatud. Need on Ukraina jaoks „kriitilised sammud edasi”, ütles Taani peaminister Mette Frederiksen.
„Tänane päev on hea – nii Ukrainale kui ka Euroopale,” kuulutas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, seistes koos Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga, kes oli spetsiaalselt Vahemere saarele kohale sõitnud. „EL-i strateegia õiglase ja püsiva rahu saavutamiseks Ukrainas tugineb kahele sambale: Ukraina tugevdamine ja surve suurendamine Venemaale. Täna liikusime mõlemas edasi,” lisas Euroopa Ülemkogu eesistuja Antonio Costa.
See laen „tugevdab meie armeed, muudab Ukraina vastupidavamaks ja võimaldab meil täita oma sotsiaalseid kohustusi”, kinnitas Ukraina külaline enne lisamist: „On oluline, et Ukraina saavutab sellise finantskindluse taseme pärast enam kui neli aastat kestnud täiemahulist sõda.”
Ukraina presidendil oli aga silme ees ka teine küsimus ning ta pani mängu kogu oma mõjuvõimu, et oma riigi Euroopa Liiduga ühinemise protsessi lõpuks käivitada. Ta kindlustas Ursula von der Leyeni ja Antonio Costa toetuse. Ühisavalduses kutsusid kolm juhti üles „läbirääkimiste klastrite viivitamatule avamisele”. EL-iga liitumiseks peab iga kandidaatriik vastu võtma kõik Euroopa seadused, mis on jagatud 35 valdkondlikuks peatükiks. Iga peatükkide klaster tuleb avada ja sulgeda liikmesriikide ühehäälse kokkuleppega. See on keeruline ja pikk protsess, vahendab Le Monde.
2023.aasta detsembris, kui algasid Ukraina ametlikud ühinemisläbirääkimised, lahkus Ungari peaminister Viktor Orbán lühikeseks ajaks Euroopa Ülemkogu saalist. Sellest ajast alates on ta keeldunud läbirääkimiste peatükkide klastreid avamast. Tema järeltulija Péter Magyar on andnud mõista, et ta ei kavatse blokeerida ühinemisprotsessi tavapärast kulgu.
Seega saavad Euroopa juhid edasi liikuda, kuid nad jäävad ettevaatlikuks. Ukrainale ei anta otseteid ega kiirendatud menetlusi, kuna selle liitumisel puudub 27 liikmesriigi üksmeelne toetus. Riigi suurus – see on endiselt sõjas –, võimas põllumajandussektor, armee ja kaitsetööstuse ulatus ning püsivad korruptsiooniprobleemid on endiselt murekohaks nii valitsustele kui ka osale elanikkonnast, kes peaksid selle otsuse heaks kiitma, eriti Prantsusmaal.
Luksemburgi peaminister Luc Frieden märkis, et Ukraina kuulub EL-i perekonda, kuid rõhutas, et ühinemise teel peab iga riik täitma teatud hulga tingimusi. „Otseteid pole,” hoiatas ta. Belgia peaminister Bart De Wever selgitas, et EL-iga liitumine on etapiviisiline protsess, mis hõlmab läbirääkimispeatükkide avamist, reforme ja edusammude hindamist. „Mõned riigid on sellel teel aastakümneid,” ütles ta.
„Ma ei arva, et on realistlik, et [Ukraina liikmelisus] toimub 1. jaanuaril 2027,” ütles Horvaatia peaminister Andrej Plenković. Tema riik, mis liitus EL-iga 1. juulil 2013, „oli suhteliselt kiire”, kuid läbirääkimised võtsid ikkagi „kuus aastat”, meenutas ta.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron on palunud komisjonil esitada Ukrainale lähikuudel „täpse ajakava”, kuid Prantsusmaa juht ei kavatse praegu kaugemale minna. Euroopa pealinnad on mitu kuud kaalunud erinevaid stsenaariume, kuidas Ukrainat Euroopa Liidule lähemale tuua, kui täisliikmelisus välja arvata. Seni pole lahendust leitud. „Me saame arutada laual olevaid ettepanekuid, kuid praegu jääb protsess kõigi teiste jaoks samaks,” ütles EL-i välispoliitika juht Kaja Kallas.
„Ukraina ei vaja sümboolset EL-i liikmelisust,” hoiatas Volodõmõr Zelenski Ukraina ajakirjanike gruppi. „Ukraina kaitseb ennast ja kaitseb kindlasti Euroopat. Ja ta ei kaitse Euroopat sümboolselt – inimesed surevad päriselt. Me kaitseme ühiseid Euroopa väärtusi. Usun, et oleme Euroopa Liidus täisliikmelisuse välja teeninud.”
