Ukraina valmistub mõne nädala jooksul toimuvaks Venemaa suurpealetungiks, kuna Vladimir Putin soovib sõja suunda muuta laastava kolmeosalise rünnakuga.

Volodõmõr Zelenski nõunik avaldas, et Kiiev ootab rünnakut põhjast Valgevenest, idas asuvatest Venemaa tugipunktidest Donetskist ja Luhanskist ning lõunast Krimmi poolsaarelt, vahendab Daily Mail.

Edu korral suruvad Moskva väed Ukraina pihtide vahele, mis tõrjub Ukraina viimaste kuude edusamme.

USA ametnikud väidavad, et Ukraina kavatseb pärast talve seisakut alustada oma pealetungi Venemaa vastu, kuid on kutsunud üles pidama vastu kevadeni, kui nad on saanud rohkem relvi.

USA kõrge väejuht Mark Milley väljendas reedel tugevat kahtlust, kas Ukrainal õnnestub sel aastal Vene väed oma territooriumilt välja tõrjuda.

USA korraldatud Ukraina-teemalisel kohtumisel Saksamaal ütles Milley ajakirjanikele: „Sõjalisest seisukohast olen endiselt seisukohal, et sellel aastal oleks väga-väga raske Vene vägesid sõjaliselt välja lüüa kõigist… igast kohast Ukrainas… , mis on Vene vägede poolt okupeeritud.”

Kiievi ametnikud valmistuvad rünnakuks pärast seda, kui talv peatas kiire muutuse territooriumi kontrolli osas.

Zelenski läbirääkimiste meeskonna liige Rustem Umerov ütles väljaandele Daily Beast: „Venelased piiravad meid 240 kraadist, rünnates Mustalt merelt, Valgevenest ning Luhanski ja Donetski oblastist.”

Zaporižjas on rünnaku ootuses juba ägenenud lahingud, mis olid kuudeks soiku jäänud.

Ametnikud ootavad linnast ja Harkivi poolt pihtide vahele võtmist, kui Putin annab korralduse samaaegseks pealetungiks.

„Zaporižja suunal on sõjategevuse intensiivsus järsult kasvanud,” ütles ametnik Vladimir Rogov sotsiaalmeedia kanalis Telegram.

Nii Rogov kui ka Vene armee teatasid, et Moskva väed vallutasid Lobkove küla, mis asub umbes 50 kilomeetri kaugusel Ukrainale kuuluvast piirkonna pealinnast, mis kannab samuti nime Zaporižja.

„Lobkove on meie,” ütles Rogov. Ta lisas, et Vene väed on tulistanud Ukraina positsioone „tankide, miinipildujate ja suurtükkidega” piirkonna kümnes külas.

Ukraina armee teatas reedel, et rünnati enam kui 20 asulat.

Rogov kuulutas neljapäeval välja „kohaliku pealetungi” Orihivi linna lähistel. Ta ütles reedel Venemaa riiklikule uudisteagentuurile TASS, et tegemist ei ole veel tormirünnakuga Zaporižjast kagus asuvale linnale, kuid lahingud on jõudnud selle äärelinna.

„On võetud mäed, mis määravad tulejuhtimise Orihivi ja teiste asulate üle,” ütles ta.

Ukraina lõunaosa rinne on viimasel ajal olnud tunduvalt vaiksem kui idaosas, Moskva taandus novembris suurest linnast Hersonist.

Ukraina sõjaväe pressiesindaja Natalia Gumenjuk ütles kohalikule meediale, et sõdimine lõunarindel on raske, sealhulgas Zaporižjas.

Ukraina relvajõudude peastaabi operatiivdirektoraadi endine töötaja, kolonel Oleh Ždanov ütles ajalehele The Daily Beast: „Paistab, et nad plaanivad rünnakuga Harkivi ja Zaporižja suundadest võtta Ukraina väed pihtide vahele ning nad püüavad kätte saada kõik Ukraina peamised kaitsejõud.”

„Samuti jälgime, kuidas Vene sõjaväelased liigutavad pidevalt Valgevenes 10 000-12 000 meest. Samuti tugevdavad nad positsioone Luhanski ja Donetski oblastis,” ütles Ždanov.

Venemaa saavutas eelmisel nädalal oma esimes suurema territoriaalse võidu viimaste kuude jooksul, kui vallutas Soledari soolakaevanduslinna, mida Kreml kiitis kui üliolulist vallutust.

Linna kontrolli alla võtmine võimaldab Putini vägedel katkestada varustusliinid Ukraina vägedele Bahmutis, teatas Moskva.

Kuid Kiiev ja Lääs vähendasid linna tähtsust, öeldes, et Venemaa ohverdas sõdurite ja palgasõdurite lained mõttetus võitluses puruks pommitatud tühermaa nimel.

Analüütikud ütlesid, et see pakub sissetungijatele Bahmuti vallutamise üldise eesmärgi saavutamiseks vähe taktikalist kasu.

Suuremat osa lahingutest juhtis palgasõdurite Wagneri grupp, mida toetas Putini vangide armee, kes vabastati rindejoonel olevate vägede tugevdamiseks.

Umerov ütles: „Neid tuleb igast suunast kolme võitlusliiniga: kurjategijad, palgasõdurid ja regulaarväed. Nende eesmärk on kurjategijatest lahti saada, palgasõdureid testida ja koolitada.”

Ukraina luureandmed viitavad sellele, et lahing Soledari pärast oli õppus suuremahuliseks pealetungiks, kasutades vange, et juhtida väed lahingusse peaaegu kindlale surmale, sillutades teed kogenud võitlejatele.

USA kõrged ametnikud kutsuvad Ukrainat üles hoidma oma suurpealetungi alustamist Vene vägede vastu, kuni USA uusim relvastus on paigas ja väljaõpe on antud, ütles Bideni valitsuse kõrge ametnik reedel.

Anonüümseks jääda soovinud ametnik ütles, et USA hoiab kindlalt kinni oma otsusest mitte anda praegu Ukrainale Abramsi tanke ajal, mil käivad vaidlused Saksamaa tankide üle.

Zelenski palus rohkem tanke, et peatada Venemaa „kurjus”, kui 50 riigi – sealhulgas kõigi 30 NATO liikmesriigi – kaitseliidrid kogunesid täna Saksamaale, et arutada Kiievi toetamise järgmist etappi.

Zelenski süüdistas Venemaad selles, et ta soovib võimuga hävitada rahvaid, nõudes, et Kreml peab kaotama sõja mitte ainult Ukraina, vaid kogu maailma pärast.

Zelenski pöördumine Ramsteini lennubaasis oli ajal, mil Saksamaad süüdistati „vastuvõetamatu nõrkuse” ilmutamises seoses Vladimir Putini jätkuva sissetungiga Ukrainasse, mis läheneb ühele aastale.

Ukrainlased tahavad saada umbes 300 tanki, mis võimaldaks neil asuda vastupealetungile Vene vägede vastu, kusjuures kõige sobivamaks kandidaadiks peetakse võimsaid Saksamaal ehitatud Leopard 2-sid, mida laialdaselt kasutavad Euroopa armeed.

Ühendkuningriik teatas eelmisel nädalal, et pakub Challenger 2 tanke.

USA ja Saksamaa ei ole seni täitnud Zelenski taotlusi oma kõige moodsamate lahingutankide osas, mille puhul Kreml hoiatas, et kui Lääs need saadab, siis on see „äärmiselt ohtlik” eskalatsioon.

Kuid Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius ütles tänase reede keskpäeval ajakirjanikega rääkides, et kuigi resolutsiooni veel pole, „tehakse otsused niipea kui võimalik”.

Marina Miron Londoni King’s College’i kaitseuuringute osakonnast ütles, et tankid on kasulikud, kuid arvesse tuleb võtta paljusid tegureid.

Need tegurid hõlmavad seda, kui palju tanke saadetakse, millises seisukorras need on, kuidas Ukraina meeskondi välja õpetatakse, millal tankid tarnitakse ja kuidas ukrainlased neid varustavad.

Tankide saatmine on „rohkem poliitiline žest” kui midagi, mis muudab sõja käiku, ütles Miron.

Samal ajal ütles Kremli pressiesindaja, et Lääne tankide paigutamine toob kaasa „üheselt negatiivsed” tagajärjed.

„Kõik need tankid nõuavad nii hooldust kui ka remonti ja nii edasi, nii et (nende saatmine) suurendab Ukraina probleeme, kuid ei muuda midagi Venemaa jaoks oma eesmärkide saavutamises,” ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov reedesel meediabriifingul.

Täna väidab Venemaa, et on vallutanud küla oma intensiivses kuudepikkuses rünnakus Bahmuti suunas.

Sõjaväeanalüütikud ütlesid, et tankid, mida lääneliitlased võiksid Kiievile saata, ei ole 11 kuud väldanud sõjas võluvits.

Venemaa kaitseministeeriumi pressiesindaja Igor Konašenkov ütles tavapärasel meediabriifingul, et Bahmutist 7 kilomeetrit lõuna pool asuv Klištšiivka küla on „vabastatud”. Väidet ei olnud võimalik sõltumatult kontrollida ja Ukraina ametnikud ei kommenteerinud väidet kohe.

Klištšiivka võtmine oleks vaid väike läbimurre, kuid Kreml januneb pärast kuid kestnud tagasilööke heade uudiste järele lahinguväljal.

Bahmut seevastu oleks suurem preemia. See võib lubada Venemaal katkestada Ukraina tarneliinid idas ja ohustada teisi Ukraina valduses olevaid linnu selles piirkonnas.

Sõjaanalüütikute sõnul on sõda olnud talvekuudel suures osas staatiline, välja arvatud mõned kuumad kohad, nagu Bahmut ja lähedal asuv Soledar.

Kremli väed on jätkanud Ukraina sihtmärkide kaugtulistamist, tabades olulisi taristu objekte ja tsiviilpiirkondi, rünnates samal ajal Ukraina kaitset idas.

Reedel teatas Ukraina presidendi kantselei, et viimase 24 tunni jooksul on hukkunud vähemalt viis tsiviilisikut ja vigastada saanud kuus inimest, kui Vene väed tulistasid seitset piirkonda riigi lõuna- ja idaosas.

Ukraina väed on tõrjunud Venemaa rünnakud mitmete asulate lähedal riigi idaosas Donetski ja Luhanski oblastis, teatas Ukraina kindralstaap.

Londoni Chatham House’i mõttekoja Venemaa ja Euraasia programmi kaastöötaja John Lough ütles, et olukord Ukraina lahinguväljal on ebaselge ning kevadel on oodata Venemaa uut rünnakut.  Sõda on „üsna delikaatselt tasakaalus”, ütles ta.