Euroopa Liidu liidrite jõupingutusi 5 miljardi euro eraldamiseks Ukrainale laskemoona soetamiseks sel aastal pidurdasid Prantsusmaa ja Itaalia, ütlesid Euroopa diplomaadid, mis on järjekordne märk väljakutsetest, millega blokk silmitsi seisab USA toetuse asendamisel Kiievile.

Kui enamik neljapäeval Brüsselis kohtunud 27 liikmesriigist on võtnud nõuks tagada sõjalise abi jaoks ülioluline rahastamine, siis Prantsusmaa ja Itaalia ei suuda lubada konkreetseid rahalisi mahtusid, ütlesid diplomaadid, kes palusid kinniste uste taga toimunud vestluste arutamiseks anonüümsust, vahendab Bloomberg.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski, rääkides juhtide tippkohtumisel videolingi vahendusel, palus kiiresti raha, et osta laskemoona „niipea kui võimalik”, viidates massilisele öisele droonirünnakule Ukraina kohal, kui sõda venib.

„On ülioluline, et teie toetus Ukrainale ei väheneks, vaid hoopis jätkuks ja kasvaks,” ütles Zelenski. „Ja see kehtib eriti õhutõrje, sõjalise abi ja meie üldise vastupanuvõime kohta.”

Kuna USA president Donald Trump nõuab relvarahu, andis president Vladimir Putin selgelt mõista, et ta soovib peatada relvatarned Ukrainale mis tahes laiema kokkuleppe korral, mis raskendab veelgi EL-i püüdlusi Kiievi toetamiseks.

Neljapäeval Brüsselis toimunud arutelud näitasid, et 5 miljardi euro eraldamine 2 miljoni suurtükimürsu ostmiseks on raske ülesanne. EL-i välispoliitika kõrgeim ametnik Kaja Kallas ütles, et tema eesmärk on siiski, et juhid vähemalt osale sellest plaanist alla kirjutaksid.

„Kui me ei suuda otsustada terve aasta kohta, siis otsustagem lühiajaliselt,” ütles Kallas kohtumise alguses ajakirjanikele, nimetades panust „realistlikuks”.

Lahkarvamused rõhutasid ohtu, et blokk jääb pärast kolme aastat kestnud sõda Ukraina jõupingutustele Vene vägede tõrjumise toetamisel raskustesse, isegi kui ta on lubanud seista Kiievi kõrval Trumpi Kremlile suunatud avaldustega konflikti kiireks lõpetamiseks.

Kallas on teinud ettepaneku, et EL-i liikmed saaksid sel aastal kohale toimetada kuni 40 miljardi euro väärtuses sõjalist abi, mis suureneb pärast 20 miljardi euro suunamist Kiievile 2024. aastal. Abi oleks vabatahtlik, kuid osalejaid julgustatakse saatma raha või varustust proportsionaalselt oma majandusega. Pärast seda, kui mitmed riigid tõrkusid, kitsenes arutelu, et keskenduda sel nädalal laskemoona komponendile.

Diplomaadid ütlesid, et Prantsusmaa ja Itaalia, EL-i suuruselt teine ​​ja kolmas majandus on takistanud liiga suurte arvude lauale panemist.

Itaalia ja teised riigid nõuavad rohkem tehnilisi ja rahalisi üksikasju ning ütlesid, et algatuse kallal alles töötatakse, ütlesid Itaalia diplomaadid. Eesistujariik Prantsusmaa keeldus kommentaaridest.

Soome peaminister Petteri Orpo toetas algatust ja avaldas kahetsust mõne EL-i pealinna vastuseisu osas. Ta ütles, et paljud riigid ei tee Ukrainasse relvatarnete osas piisavalt.

Brüsseli juhid arutasid Trumpi diplomaatilisi ettevõtmisi Moskvaga pärast seda, kui tema telefonidiplomaatia sel nädalal Putini ja Zelenskiga kindlustas kohustuse peatada rünnakud energiataristu vastu, kuid ei suutnud Valget Maja tagama üldist relvarahu.

Eurooplased on vaadanud kõrvalt, olles üha enam mures, et Trumpi kiirustav diplomaatia tuleb Kiievi sõjaliste eesmärkide arvelt ja loovutab territooriumi Venemaale. EL-i liidrid kinnitasid oma sõnumit, et nad peavad osalema mis tahes algatuses sõja lõpetamiseks, isegi kui nad jäid kõrvale Trumpi teisipäevasest kõnest Putiniga ja kolmapäevasest kõnest Zelenskiga.

„Olime kõik mõnevõrra mures nende sõnumite põhjal, mis ilmusid pärast kõnet, eriti Venemaa poolelt,” ütles Orpo. „Kuid eilne üleskutse tugevdas usku sellesse, et me liigume USA, Ukraina ja seeläbi ka Euroopa seisukohast samas suunas.”

EL ja selle liikmesriigid on saatnud Ukrainale 50 miljardi euro väärtuses sõjalist toetust alates täismahulise sissetungi algusest 2022. aasta veebruaris. USA on selle aja jooksul eraldanud 66,5 miljardit dollarit ehk umbes 11 miljardit eurot rohkem.

Ungari peaminister Viktor Orban jätkas oma vastupanu Ukraina abistamisele. Kuid seekord loobuti jõupingutustest Orbani veenmiseks kõigi 27 osariigi kokkuleppele, mis on tippkohtumiste jaoks tuttav ettevõtmine. Juba teisel järjestikusel kohtumisel mindi edasi ilma Budapestita.

„Ma arvan, et 26 riiki leiavad hea kokkuleppe ja Ungari sellega ei ühine,” ütles Hollandi peaminister Dick Schoof. „Me isegi ei räägi sellest enam.”